Ajakiri

Kas teate? Kadriorg maitseb uutmoodi

24. aprill 2017

Väliste muutusteta restoran Kadriorg on seestpoolt muutunud tundmatuseni. Veel välisuksest sisseastudes, esimesel korrusel, näib kõik vanaviisi. Aga teise ja kolmanda korruse söögisaalide kunagisest miljööst ei ole säilinud mitte midagi peale akendest avanevate vaadete.

Julge ettevõtmine restoranilt, mis püsis poolteist aastakümmet ühesugusena ning leidis omale lojaalse klientuuri. Aga seda muutust oli siiski nii kogu Kadriorule kui ka restoranile endale hädasti tarvis. Elustiil on Tallinnas sellest ajast, kui restoran esimest korda uksed avas, tohutult muutunud.

Eneseupitamine uhke ümbruse keskel annab teed tervislikule elulaadile. Inimeste jalutuskäigud Kadriorus muutuvad üha sagedasemaks ja pikemaks. Sobiv söök saab ning varsti pigem juba peab olema üks osa nendest. Nop ja Gourmet Coffee olid ja on siiani heaks põhjuseks Kadriorgu minna. Pisut eemale jääv Haku, hiljuti avatud Mon Repos ja nüüd veel uut indu täis restoran Kadriorg teevad kõik koos vastu suve Kadriorust suisa toidu tõmbekeskuse.

Real food & people. Nii tutvustab restoran Kadriorg ise oma teise korruse uut kontseptsiooni. Maja uksed avatakse argipäevade hommikuti kell 8.30 ja nädalavahetusel 9.30. Söök, mida pakutakse, on sama kuni sulgemiseni hilisõhtul. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi vahel vahet ei tehta. Iga külaline ise otsustab, mida talle mis ajal süüa ja juua sobib.

Londonist Tallinna tagasi kolinud noor peakokk Mihkel Võssotski töötab restoranis edasi. Nüüd pakub ta toitu, mis oleks trendikas ka Hyde Parki veerel. Kohalikud maitsed on eksootilistega koos praktiliselt igas toidus, aga maitse ja tervislikkuse, mitte moe pärast.

Teise korruse menüüst ei leia praktiliselt mitte midagi niisugust, mis kasvõi pisutki meenutaks vana Kadriorgu. Kui aga esimesed toidud ära maitsta, tundub miski siiski pisut tuttav olevat. See on Mihkli kokakäekiri ja toiduvalmistamise stiil. Toidud on säilitanud värvikülluse ning lopsakad maitsed, kus tuttavad ja uued maitsed koos moodustavad ainulaadseid kombinatsioone.

Lõunasel ajal soovitab kokk proovida suitsulõhe leiba ning kalkunipikkpoissi. Huvitav-huvitav! Kõikide-restoranide-lemmikut-lõhet oma peaga mõeldes küll tellima ei kipuks. Muna ja musta leivaga on seda endal kodus ka ju lihtne teha. Pikkpoiss ja restoranis?! Aga peakokk restoranis on kui kapten laevas – kui teda ei usalda, siis ei maksa tema söögikoha uksest üldse sisse astudagi.

Suitsulõhe mustal leival, 64-kraadi mahemuna, roheline sibul ja mädarõika creme fraiche (9.50). Selgub, et selle otse menüüst maha kirjutatud lause iga sõna on petlik. Igapäevasest kodusest lõheleivast on maitse väga kaugel ning pärast taldriku tühjakssöömist ei jää isegi hinnast soolast maiku suhu. Nii mahedat mädarõika maitset ei ole tulnud ette varem kogeda. Ja selle kokkumäng leiva maitsega näitab hästi Mihkli erilist oskust panna tavaline maitsma tavatult.

Kalkunipikkposs Tai sidrunheinakastme ja musta kookose riisiga (13.00) tõestab kohe uuesti, et mitte ükski roog ei ole “restoranikõlbmatu”. Kõik oleneb sellest, millest ning mismoodi toit on valmistatud. Maitske Kadrioru pikkpoissi kindlasti. Küllap tekib huvi seda hiljem ka kodus mõnel uuel moel valmistada.

Jalutuskäigu lõpetuseks või ka keskele sobib mistahes kellaajal süüa üks kauss (menüüs bowl) smuutit (6-7 eurot) ja kui väheks jääb, siis väike chia tops (6.50) lisaks.

Kadrioru restorani teise korruse elukorraldus on põhjalikult muutunud. Alkohoolsete jookide osakaal menüüs on andnud tublisti ruumi ära teistele jookidele. Söögivalik on väga eristuv sellest, mida pakuvad teised pargilähedased söögikohad. Julgelt võib öelda, et Kadriorul on nüüd täiesti uus maitse!

Mis toimub restorani kolmandal korrusel? Sellest kirjutame mõne päeva pärast.