Maitsestuudio

“Moositegu ei ole täppisteadus!” ütleb toiduajakirjanik ja -blogija Silja Luide. Moosi keetmisel pole vaja retseptides näpuga järge ajada ja kõike grammi täpsusega mõõta nagu küpsetamisel, sest moos õnnestub reeglina ikka – mõnikord on mõnda asja veidi rohkem, teine kord vähem. Kõige olulisem on, et  välja tuleks just niisugune moos, mis iseendale kõige rohkem meeldib ja mille magusus on täpselt paras su enda maitse jaoks. Silja eelistab vähe keedetud ja marjatükkidega parajalt magusaid moose, seega ta kunagi üle poole kilo suhkrut kilo marjade kohta ei lisa.

Suhkrutest kasutab Silja moositeol Dansukkeri moosi- võ marmelaadisuhkrut. Nendega tuleb marjade maitse moosis kõige paremini esile. Vana rusikareeglit – kilo marju ja kilo suhkrut – peab ta ajalukku kuuluvaks. Niimoodi tuleb moos küll “õite magus”, aga marjamaitse arvelt.  Kilole õuntele näiteks lisab ta moosi keetes kõigest 300 grammi moosisuhkurut, sest õuntes on ohtralt pektiini, mis aitab paksu moosi saada ilma seda liigselt keetmata või ohtralt suhkrut lisamata. Siis tuleb moos ilusa konsistentsiga ning maksimaalselt õunamaitseline.

Vaata ja kuula Silja nippe, kuidas sünnib kõige parem rabarberi-maasikamoos.

Retsepti leiad siit.