Klubi

Soo on läbi ajaloo olnud eestlaste jaoks müstiline ja ohtlik paik. Restoran Soo kindlasti ohtlik ei ole, aga müstiline küll. Müstiliselt heade maitsete poolest. Tegelikult kogu nende poolt pakutava külalislahkusega. Alates pererahva tervitusega ukselt. Joogivalikuga, kus kaine autojuht ei ole mitte ohver, vaid võitja. Ja muidugi ka kordumatu miljöö poolest.

Restorani välisuksel võtavad erinevate tunnustuste kleebised ja seinaplaadid omavahel mõõtu. Kõige värskem ei olnud veel seinale jõudnudki. Maidla Resort (restorani Soo asukoht) on Falstaffi poolt valitud Aasta disainhotelliks. Kolm loodusvillat pakuvad tõepoolest kolme erinevat looduselamust ning öö ühes nendest on suurepärane pikendus õhtusöögile restoranis. 

Aga Eesti üks kõige väiksemaid restorane, kuhu hädapärast mahub 20 inimest, on ka omaette südikas. Mitte ükski teine restoran ei pea nii suurt lugu Eesti jookidest, kui Soo. Baarist suurt muud ei leiagi. Ja nendest tehtud kokteilid, olgu alkoholiga või ilma, on võistlusvõimelised Eesti kõige paremate autorikokteilidega.

Veidi arusaamatuks jääb, miks peab kõige paremaid kohalikke kokteile tulema soo äärde nautima (restoran Soo asub päris soo kõrval) ja seda ei saa teha Tallinnas, Tartus või Pärnus. Aga olgu pealegi nii.

Kuna Maidla Resort asub Tallinnast alla tunnise sõidu kaugusel, tuleb nendel kes pelgalt Soosse sööma tulevad, leida enda seast kaine autojuht. See kõlab eneseohverdusena nagu jaanipäeva kampaania aegu. Aga kui ohver esimeste alkoholivabade segujookide maitse suhu saab, siis venib tema nägu laiale naerule. Vein jääb ikka veiniks, aga meisterlikult toiduportsjoniga klappima segatud joogi vastu saada pole veinil suuremat võimalustki.

Niimoodi öelda on muidugi ülekohtune. Eriti seda silmas pidades, et Soo veinivalik on vaieldamatult toidu ja veini sobitamise kõrgtase. Veinipaketiks seda nimetada ei saagi, sest alkoholi sisaldavate jookide pakett ei piirdu pelgalt veinidega.

Nii pikk jutt restoranist ja toitudeni pole veel jõudnudki? Eks kõige parem tuleb ikka kõige lõpuks jätta. Loo alguses kasutatud  “müstiline” on kõige õigem kõikidest omadussõnadest, mida Soo toitude puhul kasutada.

Soo köögis on kohalikud hooajalised saadused ja saak alati olemas. Aga peakokk Karoliina Jaakkola toidutegemisel oma fantaasiale piire ei sea. Õuna ja kurgi maitsepaar saab jalopenoga krehvtisemaks. Kalasupp serveeritakse külmalt, sest nii tulevad seal olevate juurviljade maitsed kõige puhtamalt esile. Pasta on seenemaitseline, kuna jahusse on segatud seenepulbrit. Igas roas on vähemalt üks, enamikus mitu “trikki”.

Nagu piltidelt näha, algab Soo maitsenauding silmadega. Jätkub nina ründavate aroomidega. Ja just siis, kui uudishimu toidu vastu on muutumas väljakannatamatuks, saab selle lõpuks ka suhu pista. Karoliina kommenteerib oma toitusid tulesädemena, mis sütitab iga sööja küsima ja kaasa rääkima. Katrily Purga jälle tutvustab igat jooki piisavalt põhjalikult. Nii, et veel midagi täiendavat küsida oskavad vähesed.

Nii sünnib kordumatu söökide ja jookide harmoonia. Päeva lõpetuseks võtavad mõlemad aja hingetõmbeks ja päeva kokkuvõtteks.

Asjatundlike külaliste kokkuvõtte saab pigistada ühte lausesse. See lause oli ka kogu loo pealkirjaks. Eesti kõige paremad maitsed leiab praegu Soost.

Restoran Soo

Maidla mõis 1, Raplamaa

info@maidlaresort.com 

+372 5648 8132