Ajakiri

Haapsalu linn on otsekui peegelpilt sellest, mis Eesti külalislahkuses hetkel toimub. Kõigile muudele muredele on lisandunud veel see, et ilm ka pigem nöögib kui soosib ringireisimist ja kodunt väljas söömist. 

Tänavad on siin nädala esimesel poolel enamasti inimtühjad. Suuremate ürituste ajal ja ilusa ilmaga nädalalõpupäevadel elu ikka veel on.

Hapsal Dietrich

Selleks, et teada saada, kas inimesi Haapsalus on või mitte, tuleb sisse kiigata Hapsal Dietrichi akendest. Kui siin näeb mõnda tühja lauda, siis pole lootustki, et mujale ka inimesi jätkuks. Nii räägivad kolleegid linna kõike tuntuma söögikoha kohta.

Linnudki teavad kus on hea ja võtavad laua endale kohe, kui külalised tõusevad. Olgu inimesi palju või vähe, meeleolu on siin alati väikelinnalikult unelev-mõnulev. Prantsuse šansoonid kõige selle taustal sunnivad silmi sulgema. Ja kohe sünnib ettekujutus, et oled mõnes Prantsusmaa väikelinnas.

Söögikaart vastab meeleolule. Vana käija jaoks tuttav ja staatiline.  Õrnsoolalõhe karulaugukreemiga on menüüs avamise päevast saadik. Kohaliku kala valik on kitsas Läänemeres, ega ole laiem ka restos. Aga kõik hooaegne on alati laual. Tuulehaug küll nüüd vast enam mitte. 

Ja midagi uut leiab ikka ka. Praeguses menüüs on selleks Tai larb kanaliha ja laimikreemiga.

Joogikaardis on hästi populaarsete veinide kõrval alati mõni harvaesinev pärl. Resto perenaine Mary-Liis Saareväli on Hapsal Dietrichist suutnud aastate jooksul kujundada söögikoha, mis on üks linna sünonüümidest. Kas teate veel mõna söögikohta, mis on vähemalt niisama tuntud, kui tema asukoht?

Haapsalu Kuursaal

Tegelikult teine niisugune asub kohe mõnesaja meetri kaugusel – Haapsalu Kuursaal. Praegu ehk on see  veel inimestel meeles rohkem  vaatamisväärsusena kui hooajalise restoranina. Aga uhke hoone enda hallata võtnud Siigur Grupp pakub siin suviti stiilset restoranikogemust, mis väärikasse asukohta hästi sobitub.

Punane vaip ja punane roller loovad stiilse kuvandi juba enne uksest sisse astumist.

Noor ja heatujuline personal ei lase jalutuskäigult tulnud külalise väikelinna lummusel ja mereääre idüllil kusagile kaduda. Omalt poolt lisavad sellele maitse ning hedonistliku meeleolu juurde.

Tegelikult pakub Kuursaal külastajale kahte omavahel sootuks erinevat meeleolu. Hästi valitud esinejatega kontsert-õhtusöökidel on tuju laes ja detsibellid kõrged. Muudel päevadel paitab kõrvu vaikus ning peaesinejateks on söök ja jook.

Kui varem kippusid Siiguri restoranide Tallinnast tuntud toidud olema teiste linnade söögikohtades needsamad, siis nüüd enam ei ole. Kuursaali peakokal Konstantin Andriankovil on oma selge kokanduslik käekiri. Siin püüab ta luua maitsed, mis sobivad ajaloolise hoone suursugususega ja tuleb sellega kenasti toime.

Siiski ei ole Haapsalu Kuursaal pelgalt toidukeskne restoran. Teenindus toimetab intejöörile vastavalt nii, et klient tunneb ennast punasel vaibal edasi viibivat. Joogivalik on elegantne ja akendest avanevad vaated lummavad. 

Sellel kõigel on ka tulemus. Kui varem Kuursaalist saadud kogemus teiste linna restoranide poolt pakutavate kogemuste hulgast väga esile ei kerkinud ja meelde ei jäänud, siis nüüd nii on. Kui järgmistel suvistel linna külastustel Kuursaalis ei ole käinud, siis linna erilist vaibi ei ole täielikult kogenud.

demoresto

Haapsalu südalinn on väikeseid ärisid triiki täis. demoresto restoran asub küll vägagi kesksel kohal, aga sellest on kerge märkamata mööda kõndida. Ärge seda küll tehke. Restoran ise lubab kõigile, et on sisult väike, kuid maitselt suur ja see peab paika. Lisaks veel on tegemist ühe kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega restoga kogu Haapsalus. Ükski toit  siin ei ületa 20 euro piiri. Ja kus veel saate näha, et vägagi aktsepteeritava kvaliteediga pudel veini maksab 24 eurot?

Veiniriiulist on näha, et eriti head suhted on restol Itaalia Perlage veinimajaga.

demoresto on üks väheseid restorane linnas, mis on lahti aastaringselt. Menüüs vahetuvad toidud harva ja sellel on kindel põhjus. Püsiklientide maitseelistused on konservatiivsed ja lemmikuks saanud toitude asendamine uutega ei tule kõne allagi. Aga samas ei tähenda see, et demorestost midagi originaalset eest ei leiaks.

Lõhe on küll tuttav paljudest restoranidest, aga krõbedad shimeji seened ja Brie juustu brûlée pigem mitte. Kohalik õlu tasub mekkimist, kui veini järele ei isuta. Ja ilusa ilmaga võtke kindlasti istet  ühes õuelaudadest. Siis saate osa kordumatust Haapsalu tagahoovi-miljööst ja efektsetest vaadetest linnusele.

Portsjonid on lopsakad ja magustoiduks ei kipu kõhus ruumi jääma. Proovige ikkagi jätta. Gnoccid banaanijäätisega ja üldsegi mitte kodune saiavorm on demoresto firmaroad. 

Kaire Raba ja Demo Kaev on suutnud luua ühe Haapsallu eriti hästi sobituva restorani.

Kuigi Haapsalu restoraniskeene on varasemaga võrreldes veidi ahtamaks tõmbunud, tasub siia endiselt kasvõi ainult sööma tulla. Leiab nii vanu tuttavaid, kui ka päris uusi maitseid. Linna eriline vaib ei ole kusagile kadunud. Elab edasi pigem veel tugevamana, kui oli varem.