Ajakiri

Heas restoranis ei käida kõhtu täitmas. Seal käiakse elamusi saamas. Kõige paremad restoranid pakuvad niisuguseid elamusi, mille kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Külalise jaoks vägagi värviline pilt on aga kulisside taga nii must-valge, et isegi halle toone väga ei ole.

Peakokal kas on nimi, mida teavad kõik, või seda ei ole. Tööd teevad kümned inimesed, aga kuulsuse saab üks. Kuid see ei ole lugu töökiusust või ebaõiglusest. Need kümned inimesed on rahul oma töörügaja rolliga ega oma mingit soovi olla see üksainus tuntud nimi. Miks? Nime saavutamiseks tuleb teha veel 10 korda rohkem tööd. Lisaks peab olema üksjagu annet ja kuhjaga head õnne.

Jaht nimele

Üks jaht tõeliselt suurele nimele – maailmanimele – toimub kord kahe aasta jooksul. Õigemini toimub kahe aasta pikkuste perioodidena. See on kokavõistlus Bocuse d’Or. Kõigepealt peab olema riigi gastronoomiline tase piisavalt kõrge, et kutse võistlema üldse saada. See on Eestil olemas. Siis tuleb välja selgitada ambitsioonikas kokk, kes oma riiki võistlusel esindab. Seegi on tehtud. Eestit esindab Joonas Koppel.

Oot-oot, Joonas Koppel on ju täiesti tuntud nimi juba! On küll. Meil Eestis. Nüüd räägime sellest, kas ja kui palju tema nime terves külalislahkuse maailmas teadma hakatakse.

Aga Joonasest jõuame juttu teha küll ja veel. See ei ole esimene kord, kui Eesti on saanud pääseme võistlusele. Üks Euroopa eelvõistlus on Eestis isegi korraldatud. Viis aastat tagasi. Mis võistlus see niisugune on? 

Bocuse d’Or pähklikoores

Tegemist on kokameisterlikkuse võistlusega, kus kaheliikmeline võistkond (kokk ja tema abiline) peavad tegema žüriile maitsmiseks 5,5 tunni jooksul kaks erinevat rooga. Ühe roa põhitooraine on ette antud ja selle kasutamine on kohustuslik. Kohtunikud hindavad toitusid 100-punkti süsteemis. Kõige kõrgema keskmise punktide arvu saavutanud võistkond on võitja.

Lisaks viie ja poole tunni pikkusele toidu valmistamisele publiku ees ja kaasaelamisele toimub nähtamatu tegevus kulisside taga. Iga valmistatud roog ei ole mitte pelgalt tehnilste oskuste demonstratsioon. Toidud räägivad selle maa, mida need esindavad, gastronoomia lugu. Alguses suusõnal kulisside taga ja siis maitsete keeles kandikul ja taldrikutel.

Kutse osalemiseks saavad igal teisel aastal 60+ erinevat riiki kogu maailmas. Need riigid võistlevad oma kontinendi eelvõistlusel. Ühes võistluste tsüklis osalevad rohkem kui 4000 kokka ja toimub kokku 67 erinevat võistlust. Alates käesoleva aastas maikuust on Bocuse d’Or Estonial uus president – Emmanuel Wille. Tegemist on uuenenud strukruuri ja lähenemisega. 

Ootused on igal juhul kõrged. Järgmise aasta märtsis toimuval Euroopa eelvõistlusel peab Joonas pääsema 12 parema hulka, siis saab ta rinda pista ülejärgmisel aastal Lyonis neljalt kontinendilt edasi pääsenud võistlejatega.

Vladislav Djatšuki võistlustööd aastast 2008.

Kui edukas Eesti oma toitude ja nende lugudega seni on olnud?

Maagiline number 7

Esimest korda sai Eesti kutse osalemiseks 2008. aastal. Siis saavutas Vladislav Djatšuk Euroopa eelvõistlusel 7. koha. Sellest kõrgemale kohale ükski Eesti esindaja hiljem pääsenud ei ole. Ka maailmavõistluste finaalis on meie parim saavutus 7. koht. Neli aastat tagasi saavutas selle Artur Kazaritski.

Kas see on hea tulemus, või vahet pole, sest winner takes it all? 

Võistluse, kus osales Vladislav Djatšuk, võitis norralane Geir Skeie. Tema on nüüd koos abikaasaga kahe populaarse restorani omanik Norras. Teiseks tuli rootslane Jonas Lundgren. Temagi oli pikka aega omanimelise restorani peakokk-omanik Stockholmis. Praegu on see suletud ning ta tegeleb mastaapsete konsultatsiooniprojektidega teistes riikides.

Vladislavi käsi ei käi nendega võrreldes halvemini. Ta on mitme tuntud restorani omanik Eestis. Artur võitis möödunud aastal Taani kokavõistluse Sol over Gudhjem ja on tegev erinevates Taani tipprestoranides.

Mõlemad kinnitavad ühest suust, et võistlustel saadud kogemus ning kontaktid on mõjutanud nende käekäiku ja tegemisi väga oluliselt.

Vladislav Djatšuk aastal 2008. Paraadpilt, tööpilt, võistluspilt.

Huvilistele ka midagi

Aga mis on kõigest sellest kasu nendele, kes kokad ei ole ja selleks ei hakka? Et Eesti külalislahkuse üleüldine tase tõuseb on ilmselge, aga kliendi jaoks siiski suuresti hoomamatu. Kui aga huvi hea toidu ja selle saamislugude vastu on olemas, siis on võimalik ka Bocuse’i võistluse ümber toimuvast osa saada.

Esimesed kolm võimalust selleks on kolme erineva Bocuse’i võistlusel Eestit esindanud koka võistlemist meenutavad õhtusöögid. Vladislav Djatšuki õhtusöök toimub 15. novembril tema restoranis VõiVõi.

Saate kuulda koostööst tema juhendaja Rasmus Kofoediga, kes on ise Bocuse’i võistlusel osalenud kolm korda, ning saavutanud, kolmanda, teise ning esimese koha. Ja on tüürinud oma restorani Geranium maailma parimaks. 

Leppima ei pea ainult jutuga, maitsta saab ka koostöö tulemust. Samuti suitsust lõhet ning hirveliha valmistatud veidi täiustatumal moel, kui Vladislav seda võistlustel tegi.

Las külalislahkuse maailm olla kulisside taga pealegi must-valge. Kui selle kõige eredamad värvid nautimiseks välja pannakse, siis tuleb võimalusest kinni haarata.