Ajakiri

Selle suve Saarema toiduskeene näeb varasemaga võrreldes sootuks teistsugune välja. Minevikus sellest veel rääkima ei pea, sest poole septembrini (kui ikka külastajaid jätkub) on suurem osa uksi veel valla. Kuidas saab olema järgmisel aastal? See selgub järgmisel aastal.

Mismoodi teistsugune? Nii pikka suveks mandrilt saarele tulnud heade kokkade nimekirja ei ole Muhu- ja Saaremaal varem olnud.

JJA

Nendes ruumides on varemgi head Muhu sööki pakutud. Aga siis ei olnud veel hooajalisus moes ja uksed läksid kinni. Kasutuseta seisvad ruumid eelmiste ettevõtjate nooremale põlvkonnale ei meeldinud. Tallinnast kutusti kampa Noa Chef’s Hallist Laura Sillaots.

Muhu saarel saab Laura esimest korda ise otsast lõpuni otsustada, millest ja mismoodi ta süüa teeb. “Kohalik tooraine, maailma kastmetega,” iseloomustab ta pärast mõningast mõtlemist  JJA  selle suve menüüd. Maitsed on kokkuvõte sellest, mis Laurale senistel reisidel enim on meeldinud.

Räimed on ta praadinud vanaema retsepti järgi, aga omalt poolt lisanud juurde  sidruniaioli ja chimichurri. Spargli kaaslane on romanesco kaste. Mis kala lauale tuuakse oleneb sellest, mida hoovis asuv kalakauplus pakub.

Magustoit (rabarberi-mannavaht) toob tagasi vanaema manu ja lapsepõlve maitsete juurde. See toit sobib hästi Muhumaale ning eriti just sellesse restorani. Joogikaart on samuti noore personali oma maitse. Siit leiab näiteks moodsa spakling tea ja Kanaari saartelt pärit veini.

Restorani logo kujutab päikest. Ja väljas nimesilti vaadates on taustaks taevas. See restoran sobib Muhu suvesse niisama hästi, nagu päike taevasse.

Köht

Mõniteist kilomeetrit edasi Saaremaal Illiku laiul asub koht nimega Köht. Just nimelt koht, sest Köht ei mahu kuigi hästi ühegi söögi- või joogikoha täpsema määratluse alla. Lummavad vaated ja head kokteilid on teinud Köhu tuntud kohaks, millest Saaremaal olles ikka püütakse läbi sõita.

Käesoleval aastal on Köht eriliselt hea. Lee restost tuntud Hiro Takeda ja Sirli Lees on  otsustanud suve just siin veeta ja on sealt tuntud toidu ja teeninduse taseme endaga kaasa võtnud. Kokteilide autor on staarbaarman Slava Ilichev. Kõlab nagu dream team?

Harjumusest, et võtan kokteili ja vaatan veidi ringi, on nüüd parem loobuda. See ei ole kuigi raske, sest juba baarileti juures teevad teenindajad kiiresti teatavaks, missugune roog menüüst on hea ning missugune eriti hea. Juba toitude nimedest tuleb välja Hiro tuttav gastronoomiline käekiri kombineerida kohalikke maitseid muu maailma omadega. 

Tummine kalasupp on magusa maisiga pandud niimoodi maitsma, nagu kalasupid siinmail ei ole varem maitsnud. Burger on teriyaki kastmega. Magustoit nimega küpsis-jäätis-küpsis on vahest kõige vähem eksootiline aga see-eest vist kõige maitsvam menüü kõikidest toitudest. Kus Eestis veel midagi sarnast öelda saab?

Sirli ja Hiro on saarel suvehooaja lõpuni. Millal hooaeg lõpeb? Siis, kui lähete laiule ja näete silti: “Köht on kinni”!

Muhu Veinitalu

Meie Muhu-Saaremaaga sarnane saar Taanimaal on Bornholm. Seal asub kuulus Kadeau restoran, nagu meil on Pädaste Alexander. Seal püütakse kala ja kasvatatakse köögisaaduseid, mis tuntud kogu maal. Just nii nagu meilgi.

Kuus aastat tagasi saarel asuvas talus Lille Gadegaard  õhtust süües kippus meel mõruks. Pikad lauad kaeti kehva ilma korral küüni ja ilusa ilma korral õue otse talu viinapuude kõrvale. Külamees mängis akordeoni. Laual olid veinid kohe käeulatuses kasvavatest viinamarjadest. Veinide kõrvale pakuti toitusid talu oma lammastest-sigadest. Kõike seda mandril väga ei leia, sest lõviosa kõigest, mis talu kasvatab, süüakse ära kohapeal.

Miks meel mõruks läks? Ikka seepärast, et midagi ligilähedastki Eestis ka näha tundus ilmvõimatu. Aga ennäe. Kõigest kuus aastat hiljem on meil Muhu Veinitalu. Oma loomakasvatus küll puudub, aga veiniistandus on olemas ja siin valminud veinist müüakse samuti lõviosa ära kohapeal omas restos.

Tegelikult oli Muhu Veinitalu olemas ka kuus aastat tagasi. Aga siis peeti soomlast Peke Elorantat ja tema veinidega jändamist “külahullu” mässamiseks. Peke põhjendas ise oma veinide veidraid maitseid sellega, et tegemist on kõige põhjapoolsema veiniistandusega kogu maailmas.

Käesoleval aastal tuleb aga Peke “külahullu” tiitel asendada “külakuninga” omaga. Möödunud aasta saak oli kasin ja sellest sai kõigest 600 pudelit veini. Aga missugust veini! Kõige asjatundjamad sommeljeed käivad lunimas, et kasvõi mõni pudel oma eksklusiivsele üritusele külaliste jahmatamiseks endale saada. Aga Pekel pole anda, kõik juuakse veinitalu oma restos ära või ostetakse kohapealt kaasa.

Praegu lõpetavad paljud restoranid oma tegevuse. Mõni lõpp võib olla ka positiivsem, kui algul paistab. Soomes sulges pauguga uksed ja kolis kollektiivselt Tallinna kultusrestorani staatusse tõusnud Inari. Nende Tallinnas avatud Kampaile ei olnud samuti pikka iga antud, aga kokad on Eestis edasi ja teevad siin muljetavaldavaid tegusid.

Üks nendest kokkadest, Kim Päivistö, veetis selle suve Muhu veinitalus. Koostöös Pekega on loodud erakordne söögi ja joogi harmoonia. Juba tervitus lööb pahviks. Peke uhkus on šampanjameetodil valmistatud, 26 kuud küpsenud vahuvein Domberg. Seda on vaid 50 pudelit. Alates Dombergiga sobima valmistatud ampsust, väärindavad ka kõik ülejäänud road kohalikke veine ja sobituvad visuaalselt hästi päevinäinud taluümbrusse. Muhu kuulsa leiva asemel pakutakse mitte vähem kuulsat Turku saarestikuleiba. See on siiski Muhus kohapeal küpsetatud. Gazpacho aga lausa päästis ühe veini. See mitmetest jääkidest kokku segatud vein maitseb ilma külma tomatisupita veider. Aga supiga koos jälle nii, otsekui oleks supi jaoks spetsiaalselt tehtud.

Pastrami, ahvenaäkis, grillitud kapsas, Pähkla forell ja maitsestatud maasikad jogurtivahuga. Kõik road näevad välja minimalistlikud, et mitte öelda askeetlikud. Maitsed seevastu on maksimaalselt puhtad ning lisandid on juurde toodud selleks, et kindla veini juurde veelgi paremini sobida.

Järgmise suve kohta on ka hea uudis juba varnast võtta. Selle aasta viinamarjasaak näitab märke, et siis saab Peke pakkuda kuni neli korda rohkem veini, kui sai sellel aastal. Sealt edasi võib juhtuda nii, et “külakuninga” tiitel jääb Pekele lahjaks. Kui talle sellel hooajal veel külla jõuate, siis näitab ta teile kindlasti pilti, missugune hakkab Muhu veinitalu välja nägema kaugemas tulevikus. Tõsi küll, siis ei ole selle “taluks” nimetamine ka enam päris kohane.

Loodetavasti kestab edasi ka Peke ja Kimi koostöö.