Ajakiri

Saaremaa toidufestival alagab 5. septembril. Pärast seda on suvehooaeg lõppenud ja saar suigub talveunne. Siiski on piisavalt kohtasid, kuhu tasub ja tasub minna ka hooajavälisel ajal. Kasvõi need kaks.

Sörwespa ja -köök

Sõrve poolsaare kõige kitsamas kohas asub üks eriline külalislahkust pakkuv asutus. See on siin olnud juba mõnda aega, aga iga aastaga pisut edasi arenenud ja paremaks saanud. Paljud Sörwet ei teagi. Reklaami väga ei ole ja kes infoni välja jõuab see näeb, et pildid on väga ahvatlevad aga hindade peale võib ära kohkuda. Kohkujad aga ei pane seda tähele, et suuremalt jaolt on tegemist kahe magamistoaga apartementidega 4-le inimesele ja peavad hindasid kahese toa omadeks.

Kahest majutust siiski on ja eriti atraktiivne on Sörwespa just hooajavälisel ajal. Majutuse võimalused on mitmekülgsed, kõik on mugav ja privaatsus esmaklassiline.

Kunagi ammu pooleldi valmis ehitatud ja siis seisma jäetud ridamajast ning selle ümbrusse ehitatud uutest hoonetest on tänaseks saanud Saaremaa üks kõige isikupärasemaid majutusasutusi. 

Ridamaja apartementidega kahel korrusel. Neli väikest privaatset maja. Endise kaupluse hoone, mille juures on kaks välibasseini. Spaamaja ja restoranimaja. Majutust ja sööki pakutakse lahedalt 68-le inimesele korraga. See ei ole lõplik, arengumõtteid jagub. Perenaisele Mari Abeli kätt on näha ja tunda igal Sörwespa ruutmeetril.

Kõige efektsem maja kompleksis on kummulikeeratud paati meenutav restoranihoone. Kui loodus tundub pildilt vaadatuna eripärane, siis nii ongi. Tegemist on kunagise merepõhjaga. Ümbrus on enamuse aastast muutumatu. Ainult talvel lumega on aknast välja vaadates hästi arusaadav, mis aastaaeg parasjagu on.

Restoran Sörweköök ei ole efektne ainult väljastpoolt vaid seest ikka ka. Menüü on niisama lakooniline nagu ümbritsev loodus. Kolm eelrooga, kolm pearooga, kolm magustoitu. Lakoonilisus ongi siinse ümbruse sümbol. Asume maailma äärel. Võrdväärselt vaevaliselt tuleb kätte nii kohalik kui kaugemalt toodav tooraine.

Veisetartar praesaial, pardisupp ja suitsune Pähkla forell on igal juhul toidud, mis siia ümbrusse sobivad ning kõigele, mis silmaga nähtav, ka maitse juurde lisavad. Pika nädalalõpu veetmiseks on erinevaid valikuid ikkagi parasjagu nii piisavalt, et mujale minema ei pea.

Helen Tarmas ja Kaur Hellermäe teevad restorani, mille pärast tasub maailma lõppu reisida.

Sumin

Midagi ei ole parata. Püstloodis kõrgustesse pürgivad hinnad on inimesed tundlikuks teinud. Uus prantsusepärane joogi- ja söögikoht Kuressaares paneb häirekellad helisema. Eks see jälle üks ülemäära kallis koht ole?

Aga et koht asub Kuressaare kõige käidavamas kohas, siis on Sumina perenaisel Ines Arnal võimalik arglikke uudistajaid uksel kõnetada ja Suminat lähemalt tutvustada.

Nagu ikka, ei ole eelarvamus hea arvamus ja on pahatihti tõest päris kaugel olev arvamus. Nii on ka nende puhul, kes Suminast midagi arvavad aga tegelikult ei tea. Jah, Prantsusmaad saab maitsta ka nii, et rahakotti ebameeldivalt suurt auku ei jääks. Hinnalisemad veinid impordib Ines ise ja pakub neid lounge’is enam-vähem sama raha eest, millega samaväärseid veine poes müüakse.

Kõige prantsusepärasem on Suminas aga perenaine ise. Teate ju küll, et Prantsusmaa parimate kohtade atmosfääri loovad nende omanikud oma teenindusega. Väikestes kohtades võib kohalik elu olla väga eripärane. Nii on Prantsusmaal. Ja nii on Suminas kah.

Näiteks leiab Sumina suletud ukselt sildi, mis julgustab perenaisele helistama. Kui külalisel on tõsine soov veine maitsta, siis peab ta veine maitsta saama. Perenaine tuleb ja teeb uksed lahti. Ametlikult lahti on Sumin ka niisugustel aegadel, kui teised kohad eriti ei ole. Mitteametlikult aga nii kaua, kuni suminat jätkub.

Veinikõrvane väljub nendest piiridest, mida lounge’d enamasti pakuvad, päris kaugele välja. Muidugi on olemas oliivid, juustud, foie gras. Tähelepanuväärselt kvaliteetsed, kui võrrelda üleüldise lounge’de tasemega. Üllatuse pakub hoopiski kõige parem roog kukeseentest, mida sellel suvel oleme saanud. Ja räägitakse, et ka haugikotlett ning ahvena kalasupp pidavat olema üle-Saaremaa.

Mis siin ikka imestada. Kõige kohaliku austamine ning selle pakkumine kõige paremal moel on ju seesama Prantsusmaa eripära. Küllap ootavad veel paljusid sellel sügisel, talvel ja kevadel ees eksprompt Kuressaare reisid. Sealne Sumin tõmbab ligi.