Ajakiri

Kui olete Viljandisse minemas, siis peate teadma ühte võlusõna. See on – Fellin. Üks nimi küll, aga selle taga on kaks erinevat kohta. Nii erinevat, et neid ühendab vaid üks: nad pakuvad Viljandi kõige paremat külalislahkust.

Schloss Fellin

Lossihotell Fellin kuulub kindlalt Eesti kõige paremate majutusasutuste hulka. Falstaff Nordic Hotel Guide  annab hotellile 91 punkti maksimaalsest 100-st. Võiks ehk heldemgi olla, sest Fellini külaline saab tunda ennast erilise ja priviligeerituna alates lossi uksest sisenemisest kuni lõpuks sellestsamast uksest väljumiseni.

Fellin on rohkem loss ja vähem hotell. Ja loss võtab siseneja otsekohe omaks. Hubane vestibüül, söögisaal paremat, peosaal vasakut kätt. Salongid, raamatukogu. Hotell endast väga märku ei anna. Vastuvõtulaud on ühes kaugemas sopis ja see on ühlasi ka baarilett. Külalisel palutakse istet võtta ja tervitusjooki nautida kuniks sissekirjutamise formaalsused saavad aetud.

Nagu lossides enamasti, ei ole tubadel ühtset väljanägemist. Iga tuba on veidi isemoodi, aga üks asi mis kõigis ühesunugene – on voodi. Imemuvgav ja väga kvaliteetsete voodiriietega. Voodisse lebama võiks jäädagi, kui teised ahvatlused ei kutsuks. Väike, privaatne ja mugav spaa. Kohvik ja restoran.

Kohvikusse pääseb lossielanik keerdtreppipidi. Kohvikus on üksikuid lossi meenutavaid elemente, aga muidu on see talveaia-laadne. Valgusküllane ja vaatega rohelusse ning laululavale. Söögid on värsketest toorainetest ja lihtsad. Need on kaks põhjust, miks ka linnaelanikel meeldib siin söömas  käia. Mitte ainult söömas vaid ka lihtsalt kokteili või tassi kohvi joomas.

Enne sööki aperitiivi või pärast sööki digestiivi nautimiseks kõige parem koht on üks lossi salongidest. Näiteks Aviaator, mis pajatab lugu sellest, kuidas lossihärra arendas Viljandis lennukitööstust.

Selle on ulmelise looga saab tutvuda seintele paigutatud fotode ja selgitavate tekstide kaudu. Loole annab maitse juurde peaaegu niisama ulmeline Viljandi Vaadimehe õlu. Selle väikepruulikoja õlled kompavad julgelt õllemaailma piire. Schloss Fellin on üks väheseid kohti, kus need kindlasti olemas on.

Õhtusöögi restoranis Schloss teeb eriliseks kõigepealt söögisaalide miljöö. Aga kindlasti ka teenindusjuht Katrin Peedeli lossiemandalikult soe, tähelepanelik ja väga personaalne teenindamine ning teadmine, et peakokk Ivan Derizemlja on Eestit kõige kõrgema tasemega rahvusvahelistel kokavõistlustel edukalt esindanud.

Toit on soliidselt vaoshoitud. Ei püüa eputada keeruliste kokatehnikatega, kuigi neid on kasutatud, ega eriliselt kunstipärse serveeringuga. Laseb puhastel maitsetel rääkida iseenda eest. Roogadele on headeks partneriteks lossi veinikeldrist pärit vana vaailma väärikad veinid.

Kohvik Fellin

Lossihotellist paarisaja meetri kaugusel asuvb kohvik Fellin. Sama nime taga on erinevad asutused ja ka omanikud. Ühendab neid omavahel aga see, Viljandi külalislahkuses on need kaks klass omaette.

Kohvik Fellin on söögikohana soliidses eas, aga näeb sama värske ja rõõmsameelne välja, kui avamise esimesel päeval. Ajas alguspäevadel inimesi segadusse sellega, et oli hoopis palju rohkem, kui pelgalt kohvik. Kannab kohviku nime ikka edasi, aga nüüd teavad juba kõik, et Fellin on üks ülemõistuse hea söögi- ja joogikoht, mille lahterdamine ei ole ennam oluline mitte kellelegi.

Tõepoolest, Fellin on nähtus omaette. Ennekõike selle poolest, et Viljandis olles ei pea hakkama üldse põhjuseid otsimagi hakkama, miks siia tulla. Kohv ja koogid, mida eksponeeritakse kõige nähtavamalt? Aga muidugi! Mõlemad on piisavalt head, et ainult nende pärast siia tulla.

Muu söök? Igatahes! Juba leivast alates. Kui nüüd, kus kultuslikuks saanud Tallinna restorani Leib leiba enam ei ole, peaks uut üle-Eesti-leiba otsima hakkama, siis oleks siinne kindel favoriit. Kergelt marineeritud siiatartar ja õrnalt suitsutatud veiselihatartar. Neid võiks sööma jäädagi!

Nõgesesupp ja kohakotlet toodud lauale vot niisuguse naeratusega. No kõik kolm on vastupandamatud. Vaadates, kuidas teenindus toimib, poeb hinge kahjutunne, et tegemist ei ole teeninduskooliga. Siit on midagi kõrva taha panna isegi fine dining restoranide vanadel kogenud teeninduskaladel. Meeleolu, mis siin luuakse on vahest isegi Fellini kõige suurem kaubamärk!

Ja peaaegu oleks ära unustanud joogikaardi. See on alati huvitav. Ja kuigi mitte pikk, peaks siin ikkagi vähemalt kümme korda käima, et kõik huvi äratanud veinid ära proovida. Hinna ja kvaliteedi suhe aitab korduvkülastamisele ainult kaasa. Teiste restoranide keskmise veinihinnaga võrreldes saab siin kuni poole rohkem.

Fellinist sai tuule tiibadesse tänavu Falstaffilt aasta koka tiitli saanud Margo Paluoja. Aga vaadake nüüd all olevat pilti ja jätke näod meelde. Siit tulevad järgmised staarid: sommeljee-teenindusjuht Heleri Liseiski ja peakokk Märt Õunap.