Ajakiri

Arvestades sellega, kui palju on Eestis mõisasid, ei saa kuidagi öelda, et mõisahotelle oleks ülearu palju. Aga need, mis on, pakuvad  eristuvat ja meeldejäävat kogemust kuhjaga. Vana mõisa kogemuse pakkumises klass omaette aga on saartel asuvad mõisad.

Pädaste

Pädaste mõis (96 Falstaffi punkti) on Eesti külalislahkuse lipulaev sellest ajast peale, kui mõisa peahoone restaureeriti. Üksildane asukoht, kuhu pole lihtne pärale jõuda ja saabunul ei ole kohapeal aktiivselt suurt midagi teha. Lihtne, et mitte öelda kasin, igapäevane saare söögilaud. Need kõikide Eesti saarte turismile omased nõrgad küljed oskas Pädaste muuta hoopis headeks põhjusteks, et miks peaks saarele tulema.

Mis siis, et mujalt maailmast pole Tallinnasse lihtne tulla. Ja siis sealtsamast Tallinnast  edasi Muhu saarele ei ole sugugi hõlpsam kohale jõuda. Kõik, mille saavutamiseks peab veidi vaeva nägema, muutub ka selle vaeva võrra ihaldusväärsemaks. Küllap umbes nii mõeldakse Pädastes.

Igatahes võtab rahu iga saabuja hinges maad kohe, kui mõisa aeda on sisenetud. Pädaste on kindlasti üks kõige vaiksemaid kohti maa peal. Ja see on põhjus, miks need, kes siin on korra käinud, ikka tagasi tahavad tulla. Olgu Tallinnast, Berliinist või Los Angelesest.

Saada osa rustikaalse spaa hoolitsustest. Teha jalutuskäik ümbritsevas looduses ka kõige suurema vihmasaju või tormituule ajal. Süüa lihtsat toitu päeval Jahtklubis ning õhtul  saarte igapäevase köögi gurmaanset versiooni restoranis Alexander. Pädaste kogemus on ainulaadne. Ühteaegu nii luksuslik, kui maalähedane. Seda kombinatsiooni väga sageli ei kohta.

Rohkemateks tegevusteks aega ei jätkugi. Kes kord juba Pädastesse on tulnud, see lakhub enamasti siit enamasti alles siis, kui on aeg koju tagasi minna. Pädaste otsekui hoiaks külalisi oma küljes kinni ega lase lahti ja nemad ise on kõige sellega ülimalt rahul.

Kõrghetk Pädaste kogemisel on kindlasti õhtusöök mõisa restoranis Alexander. Läbi aegade on erinevatest maadest pärit kokad veetnud saarel hooaja või kaks ning teinud oma versiooni mõisa traditsioonilisest Põhjala Saarte Köögist. Alexanderi praegune peakokk, Saksamaalt pärit Achim Braitch, on saanud saare püsielanikuks. Tal on siin nüüd  ka oma talu.

Achimil on ainulaadsed ideed ja oskused muuta kõige igapäevasem toiduaine gurmaanseks elamuseks. Tema dehüdreeritud juursellerist, mis maitseb ehtsa trühvlina, räägitakse legende. Käesoleva hooaja menüüst jäävad enim meelde tomativõi, kadakaokstega suitsutatud vutt, vasikaliha polenta ja popkorniga, mesilasvahas küpestatud forell.

Tegelikult on Achim aga hoopis magustoitude spetsialist. Peakokaks tõusis ta magustoidukoka ametist. Muhu saare kohalik maastik ja loodus inspireerivad teda katsetama ja arendama magustoitusid, milledele sarnaseid mujalt ei leia. Need on fantaasiarikkad ja alati üllatusi pakkuvad ning tekitavad sageli tunde, et söögilauast ei sooviks üldse lahkuda.

Pädaste pakub eriliselt maalähedast külalislahkust. Lihtsat ja luksuslikku ühteaegu. Paari päeva veetmine siin tekitab tunde otsekui oleksid olnud ära olnud vähemalt nädala. 

Pilguse

Pilguse mõis (86 Falstaffi punkti) asub Pädastest veidi enam kui 100 kilomeetri kaugusel. Kõigepealt tuleb ületada kahe saare vaheline teetamm Muhumaalt Saaremaale ning seal sõita läbi kogu saare teise otsa välja, kuni jälle meri vastu tuleb.

Võiks ju arvata, et suurt erinevust väikesaarte mõisad ei paku, aga kohale jõudes piisab ainsast pilgust, et tõdeda – Pädaste ja Pilguse on nii erinevad, kui olla saab.

Pilguse on rohkem väike küla kui mõis. Pilti, mis annaks piisava ülevaate, mida Pilguse endast kujutab, ei ole võimalik teha. Ka mitmest pildist ei piisa. Isiklik kogemus on ainuõige tee, kui soovite päriselt teada saada, mida Pilguse endast kujutab.

Majutuda saab siin mitmesse erinevasse hoonesse. Iga hoone, vist isegi iga tuba, pakub erineva kogemuse. Ka täismaja korral on õueruumi lahedalt kõigi jaoks. Hotelli asukad “kaovad hotelli territooriumil ära”. Aeg-ajalt on kedagi näha siin ja kedagi teist seal. Ja ühekorraga saab siin olla soovi korral ülimalt privaatselt või vastupidi, vägagi seltskondlikult.

Pilguse on populaarne pulmade pidamise ning teiste suuremate tähistamiste sihtkoht.

Hotelli elu keskus on restoran (87 Falstaffi punkti). Territooriumile ära kadunud külalised ilmuvad välja ja kogunevad siia kokku lõuna- ja õhtusöögi ajal. Sarnaselt majutusega, mis Pilgusel ei pretndeeri pakkuma luksust, küll aga kuhjaga mugavusi, on ka Pilguse köögi ambitsioon teistsugune, kui enamikul restoranidel. Enamasti kohalikest toorainetest tehtud toidud on ülimalt lakoonilised ja on serveeritud maksimaalselt rustikaalselt. Tuletavad meelde vanu toiduvalmistamise viise. Hapendamine ja suitsutamine on Pilgusel kaks muude seas domineerivat toidu valmistamise viisi.

Joogivalik restorani toitude kõrvale ei ole pikk, aga on samuti hoopis teistsugune, kui see, mida enamasti Eesti restoranides pakutakse. Alustada tasub siin kindlasti mõnega maja kokteilidest. Nende alkohol (kaks erinevat džinni ja viin) on oma viinavabriku toodang. Kõik kolm maitsevad eriliselt, sest üheks maitsekujundajaks on siitsamast rannast pärinevad merivetikad.

Huvitavamad veinid joogikaardilt on maja oma import ja mujalt neid ei leia. Õhtusöögi lõpetuseks ärge valige kahe pakutava majanapsi (limoncello ja rabarbarello) vahel, vaid proovige mõlemat. Miks? Väga eheda sidruni ja rabarberi maitse kogemiseks.

Albert Veerendaal, Hollandist pärit, kuid samuti juba aastateks Saaremaale jäänud kokk, ei häbene ülimat lihtsust. Forellimari siinsest kalakasvatusest on serveeritud kohalikest kartulitest chips’idega ning kohaliku sibulaga. Sõnad on selle toidu iseloomustamiseks liigsed, maitsed räägivad iseenda eest kõige paremini. Forell greibi ja sibulaga, flank steak…Nagu juba öeldud, lihtsus ja rustikaalsus taldrikul on Pilguse visiitkaart. Puhtad algupärased maitsed on vastupandamatud.

Pilguse ja Pädaste pakuvad kahte väga erinevat kogemust. Mõlemaga tutvumisest saab alguse äratundmine, et tegelikult on igal Eesti saarel oma ja teistest sootuks erinev nägu. Ja suvi on kõige parem aeg selle mitmekülgsuse avastamiseks.