Ajakiri

Elu Põhjakal on saanud sisse täiesti uue hoo. Tõsist maatoitu on tõsiselt tehtud kohe kümme aastat. See on ühele restoranile raugaiga, kus tüdimus kipub võimust võtma, väsimus head tuju rikkuma ning head ideed kõik ammendunud olema. Tõsiselt ja ausalt on kohaliku toorainega kõikvõimalikud toidud kõikvõimalikul moel läbi tehtud. Kas see ongi uste kinnipanemise aeg ja koht?

Enamikule on. Põhjakale mitte. Viirus kah ei aita! Eesti kõige naerusuisem kokk Tõnis Saar tõi oma tembud majja ja Põhjaka läheb nüüd järgmisele kümnendile vastu niisama hakkajana ja teotahtelisena, kui kunagi alustas. Juunis on restoran avatud reedest pühapäevani, juulis-augustis kolmapäevast pühapäevani.

Toidud näevad varasemast vallatumad välja. Maamaitsed on saanud linnast lisandeid juurde. Mõned mõtted on isegi muudelt maadelt kohale eksporditud. Tulemuseks on uus Eesti maaköök. Niisugune… Maailma näinud maaköök.

“Kui saad toidutegemisega panna toorained veel paremini maitsma, siis tee seda. Kui ei saa, siis lase nendel olla,” võtab Tõnis värske Põhjaka köögi põhimõtted kahte lausesse kokku.

Endiselt pakutakse Põhjakal kohapeal tarbimiseks ja kaasaostmiseks oma viinaköögi jooke. Aga nende kõrvale on tekkinud lustakas valik veine, mida pealinnaski raske leida. Moodsale maaköögile ei ole võõras ükski jook, mis toiduga kokku sobib.

Tallinnast Tartusse või vastupidi liikudes on nüüd jälle kohustuslik Põhjakal peatus teha. Suvetäis uusi maitseid ootab ees. Ja mõnel õige nõutud vanal maitsel on samuti olla lastud.