Ajakiri

Fii ületab ootused

Ja mitte esimest korda. Tartu äärelinnas, kaubanduskeskuse juures asuva hotelli restoran – ei tekita ju suuri ootusi? Kõhklesime esimest korda minemast, aga tühi kõht sundis möödasõidul sisse keerama ja seda otsust me ei kahetsenud. Teine kord läksime juba suure huvi ja päris kõrgete ootustega. Ikka ei pidanud pettuma. Seepärast kolmandat korda pisut pelgasime. No kaua nad ikka jaksavad…

Aga jaksavad, ja ilmselt veel pikka aega. Tegelikult on iga uus Fii menüü olnud eelmisest pisut parem. Ja alati niisugune, et ei leia toitu, mida proovida ei sooviks. Autoga sõitjatel on õigem auto ära parkida ja hotellis Sophia tuba võtta (muide, see on ka parem, kui oskaks oodata). Sellepärast, et Fii joogikaart ei ela oma elu, vaid on koostatud söökidega sobima.

Aga söökide juurde. Foie gras on tehtud kreemiks ning serveeritud mitmete erinevate lisanditega, juurde soovitatakse Jaanihanso jääsiidrit. Enam paremaks minna ei saa? Veidi saab. Kui valite järgmiseks roaks kataifi tainast niitidesse mähitud harknäärme, mille lisandiks on lillkapsas kolmel moel. Grüner Veltliner on selle kõrvale suurepäraselt sobiv vein. Ka Eesti restoranide tavalist lugu, et magustoit ei ole eelnevate roogade vääriline, Fiis ei juhtu. Proovige maapirnivahtu Canella vahuveini saatel.

Ja ongi kogu lugu. Autoga enam edasi sõita ei saa, aga see on pigem meeldiv tõdemus. Fii on väliselt lihtne resto, mis pakub ootamatult keerukat ja head sööki ning niisugust sobivust jookidega, mida võib seada eeskujuks palju nooblimatele kohtadele. Ärge kunagi sõitke Fiist lihtsalt niisama mööda. Pärast kahetsete!

Restoran Fii

Ringtee 75, Tartu

info@fiiresto.ee

+372 58855200

Elustiilne Umb Roht

Resto Umb Roht Tartus Ülikooli tänava ühes hoovis muutub järjest värvilisemaks ja stiilsemaks. Täpsemalt öeldes – elustiilsemaks. Noorele kollektiivile silmaga nähtavalt meeldib see, mida nad teevad ja kliendid võivad end tunda turvaliselt –  toidud lähevad iga uue menüüga üha huvitavamaks. Eriliste jookide pakkujana on Umb Roht ennast Tartus ammu kehtestanud ja pigem liigub konkurentidelt eest ära, kui et keegi ohustama tikuks.

Selle suve toidud on varasemast keerukamad. Arvo Sulu toitude puhul on lihtsad ainult nimed: bataat, lambatalle sisefilee, õun. Bataat on erinevate tekstuuride paraad – marineeritud, dehüdreeritud, kreemina, vahuna ja tolmuna. Talleliha ise on kergelt marineeritud ja pannil praetud, kuid selle juures taldrikul on erinevate koostisainete ja tehnikate ansambel. Sama kordub magustoiduga.

Bataadi kõrvale soovitab Maario Pajumäe seitsmest erinevast viinamarjast Portugali veini Planalto, tummisemat versiooni Vinho Verdest. Tallega maitseb hea Loire oru Gamay viinamarjadest tehtud vein. Õuna kõrvale aga omatembitud rabarberinaps.

Rohke töö tulemusena valminud toitude eest küsitakse Tartu kombe kohaselt mõõdukalt raha. Mis saab kellelgi olla selle vastu, et resto läheb muudkui paremaks, aga mitte kallimaks?

Umb Roht

+372 7440055

info@umbroht.ee

Hea Maa on kohe Turismiinfo kõrval

Kuuma ilmaga matab kivilinn hinge. Hing igatseb varju, jaheduse ja külma joogi järele. Pärnus on niisugune Hea Maa päris linna südames, otse Turismiinfo kõrval. Hea Maa on resto, mis valmistab kohalikust toorainest lihtsat sööki. Leivast alates ja arvega kaasaskäiva meeleheani välja tehakse kõik oma kätega kohapeal.

Selle suve kõige parem jook Eestis on Tori Siidritalu vahuvein Rabarber. Imehea, kuid seda valmis kõigest 1000 pudelit. Seepärast saab seda veel mõnda aega väga üksikutest kohtadest. Hea Maa on üks nendest.

Kui aperitiiv nauditud, soovitame kolmest kalast suppi, mille sees Eesti kombe kohaselt lusikas püsti seisab. Veel soovitame Karjamõisa veisefileed ja rabarberisuppi ingverijäätise ning vahvlitega. Selle juurde ei ole patt juua veel üks klaasike rabarberi vahuveini. Need on kõige ehtsamad selle suve Pärnumaa maitsed.

Kergete ja värskete maitsete suvi Rannahotellis

Rannahotelli kargejoonelisele vaoshoitud arhitektuurile vastukaaluks on selle restoranis viimastel aastatel pakutud keerukaid ja koostisaineterohkeid roogasid, millede tegemisel ei ole erinevaid tehnikaid ja oskusi kokku hoitud. Kliendid on seda märganud ja heaks kiitnud ning Rannahotelli Restoranile Pärnu esirestorani koorma kanda usaldanud.

Rahvusvahelises gastronoomias on nüüd tuuled teisale pöördunud ja Pärnu Rannahotellis niisamuti. Herkki Ruubeli selle suve menüüs on varasemast äratuntav küll toitude väljapanek, aga maitsed on sootuks muutunud. Varem üritas ta erinevaid maitseid omavahel siduda, nüüd kasutab erinevaid tehnikaid rohkem üksikute maitsete puhtuse esiletoomiseks.

Maitsmisel meeldisid enim akna taga sillerdava lahe kaladest road. Soolasiig kurgi, vutimuna ja kuusevõrsetega on kindlasti üks selle suve kõige erilisemaid roogasid. Enamasti äkisena serveeritavast kalast on Herkki köögis saanud “tahke supp”, kus õrnalt soolatud värske kala ja soolakurgimahlast želee moodustavad meeldejääva maitsepaari.

Pearoa kohakala ja sellerikreemi pehme maitse kõrvale toob vürtsi karulauguõli. Magustoidu rabarber valmistatuna viiel erineval moel võlub suhu kõik selle taime võimalikud maitsenüansid. Sama efekti on Herkki saavutanud veel ka pearoaks pakutava hernega.

Rannahotelli suvemenüü värsked kerged maitsed sobivad selle aasta kuumade suveilmadega suurepäraselt.

Poliitkorrektne Raimond

Restoranid poliitikas kaasa ei räägi. Nii on kõigile parem. Aga selle suve menüüga otsustas Raimond Pärnus teha erandi. Seda küll väga poliitkorrektsel moel, näidates toiduga eeskuju, kuidas erinevatest rahvustest ja kultuuridest pärit inimeste lõimumine peaks toimuma. Selle idee läbi on mitu toitu menüüs huvitavalt intrigeerivad.

Leiba on Raimondis osatud alati hästi küpsetada. Olgu omale või võõrale, leiva maitse on kõige olulisem Eestis. Kui leib laual, saab lõimumisega algust teha. Kohalik latikas moodustab harmoonilise paari kammkarbiga ja kiisk omakorda sinimerekarpidega.

Eesti veiseliha böff algul ehmatab. Kas nüüd on siis fine dining jõudnudki nii kaugele, et lihaportsjon kaob päriselt hambaauku ära? Ja miks see amps on mitte taldriku, vaid mingi karbi peal? Kes karbi lahti teeb, leiab paberi seest lõpuks selle õige böffi üles ja rahuneb maha.

Need kolm eelrooga uuest menüüst pälvisid meie kindla soovituse. Pearoogadest tasub proovida Atlandi merilesta. Seda restoranide menüüdes tihti ei kohta. Ja kindlasti peab ruumi jätma magustoidule. Sellel suvel on päris mitu söögikohta lisanud oma menüüsse magustoidu maapirnist. Raimondi oma annab teistele silmad ette.

Vastukaaluks sellele tendentsile, et restoranide köökides ja söögisaalides kipuvad noored võtma oma tarmukusega vanematelt tegijatelt töö käest, näitab Raimond, et sedasama tarmu võib leiduda ka vanemal kaardiväel. Ritta Roosaare ja Marko Lumera selle suve poliitkorrektne menüü pakatab värskusest ja headest harmoonilistest maitsetest.

JOP Antonius – uus iga kahe kuu tagant

JOP Antonius on restoran-kameeleon, mis muutub teistsuguseks iga kahe kuu tagant. Kuidas nii?

Kõik toimub soses kunstinäituse vahetamisega resto seintel. Kunsti eksponeerivad paljud teisedki, aga mitte nii silmapaistvalt. Seepärast sünnib restoranis iga uue näitusega uus miljöö.

Kõik, millel silm restoranis peatub, on tehtud käsitööna. Otsast lõpuni. Toolidest-laudadest alates ning toiduga lõpetades. Restoran soovib olla koht elurõõmsatele inimestele, kes kõike, mis elus ette tuleb, võtavad vastu rõõmuga.

Söögid-joogid on JOP Antoniuses isikupärased. Inspiratsiooni nende tegemiseks on ammutatud laiast maailmast. Resto sobib ülikoolilinna suurepäraselt – toob värskeid tuuli Tartu muidu üheülbaliseks kippunud restoranivalikusse.

Oma Terrass saigi omaks

Eelmisel aastal muutus Tartu kesklinn palju hubasemaks, kui otse Emajõe kaldale, kahe silla vahele, ilmusid kolm pop-up-söögi- ja joogikohta. Ajutise väljanägemisega kioskid pakkusid kesisele suvele vaatamata palju meelolukaid hetki ning tõsiselt head sööki ja jooki.

Käesoleva suve ilm on eelnevaga võrreldes palju parem, niisamuti näivad lood olevat sellega, mida Emajõe kallastel pakutakse. Oma Terrass asub vahetult turuhoone kõrval ning sealt suur osa toidukraamist ka pärineb. Eelmise aastaga võrreldes ei ole muutunud toitude nimed, küll aga täiustunud toidud ise.

Siigur Restoranide grupis endale nime teinud tegijad – Joonas Koppeliga eesotsas – on suveks usinasti valmistunud. Kui eelmisel aastal pakuti nende endi sõnade järgi toitudest versioone 1.0, siis sellel suvel kindlasti 3.0.

Toitude tuunimine on ennast õigustanud. Kioski ümber on “täismaja” kaks korda päevas – lõunatundidel ning kella 7 paiku õhtul. Leidub neid, kes ei pea paljuks iga päev Oma Terrassil keha kinnitada. Oma Terrass on kiiresti nii omaseks saanud, et oleks tõsiselt kahju, kui seda, Väikest Vinet ja Väikest Kuubat ühel suvel järsku enam ei olekski.