Siis algas see, mida Leib Resto ega Torres ei tee. Kerglaselt võib seda nimetada veiniga mängimiseks, ilma tabudeta ja väljakujunenud tõekspidamisteta. Päriselt aga kujunes välja huvitav ja ammuseid mõtteviise kummutav söögi sobitamine jookidega.
Esimene katse. Mustjuure tempura suitsutatud porgandikreemi ja 2016. aasta paradiisiõunaga ning selle kõrval kaks veini – Torres Waltraud Riesling 2016 ja Torres Dias de Verano Muscat 2017. Leiva kaks esimest mujalt pärit roa “tõlget eesti keelde” on väga hästi välja kukkunud, aga suuremat tähelepanu see ei pälvi, sest esimest korda Torrese ajaloos võrreldakse nende Tšiili veini nende Hispaania veiniga. See on otsekui esimene jalgpallimatš samade maade vahel. Sisaldab ohtralt emotsiooni ja intriigi.
Waltraud on Torrese jaoks märgilise tähendusega vein. Rieslingut viinamarjasordina Hispaanias eriti ei kohta. Miquel Torres seenior istutas need viinamarjad Penedesi selleks, et sakslanna Waltraudi abikaasaks ja Hispaaniasse elama meelitada. Läkski õnneks. Isegi palju suuremalt, kui oli planeeritud. Hispaaniale mittetüüpiliste viinamarjasortide kasvatamine ning nendest eriliste veinide tegemine pani aluse tulevasele veiniimpeeriumile.
Muskaat ja Riesling on mõlemad lillelised joogid, aga sellega sarnasus ka lõppeb. Või siiski… Mõlemad sobivad söögi juurde väga hästi, kuigi kumbki omal moel. Asjata ei öelda, et veini sobitamine söögiga kiskus nii diibiks ja elitaarseks nišiks, et appi tuli võtta väikeõlled ning kokteilid, et laiem seltskond taas millestki aru ning kaasa rääkida saaks.
Ühist arvamust – kumb sobib paremini – ei sündinudki. Riesling tundus toidu kõrval rohkem soojema ilma joogina ning Muscat pisut karusema ilmaga sobivam. Eelmine päev oli olnud sombune ja ürituse päev seevastu üks esimesi päikeselisi sellel kevadel. Nii ei aidanud ka ilm otsustamisel oluliselt kaasa.
Jälgi meid