Aga mitte vaid sisekujundus ei ole Parrotis omamoodi, vaid kogu kontseptsioon. Süüakse siin kas näppude või pintsettidega (nuge-kahvleid-lusikaid tõepoolest ei ole) ning leiba ei pakuta. Need on vast kaks kõige suuremat jahmatust ehteestlase jaoks. Söögid serveeritakse “lendudena” ja on mõeldud omavahel jagamiseks. Portsjonid on pisikesed ning kahtlus kas-kõht-saab-ikka-täis kestab kuni hetkeni, millal kõht täiesti ootamatult saabki täis.
Kõige parem viis Parrotit mõista on tellida Linnutee. See on maitsmismenüü, kuhu kuuluvad praktiliselt kõik toidud, mida Parrot pakub, kaks välja arvatud. Kui kohalikku inimest võib kõik see, mida Parrot teeb, kohutada (kas heas või halvas mõttes, aga kohutamata ei jäta), siis trenditeadlikule välismaalasele on Parrot Tallinnasse tuleku esimeste põhjuste seas. Parrot ei ole õgimiseks-pugimiseks, vaid maitsmiseks. Rohkete eksootiliste mõjutustega toitude ning samaväärsete kokteilide maitsmiseks. Sealjuures on toidud lihtsad. Üks põhitooraine pluss paar lisandit. Aga ehedaks eksootikaks piisab sellest täiesti.
Maitseme nelja. Linnu küpsis. Unagi-tüümiani makroon angerja leemest, hanemaksast, kuivatatud jogurtist ja pohlaželeest segatud täidisega. Selleks peab küll papagoi olema, et tuntud-turvalisest angerjast niisugune amps valmistada. Grillitud pärlkana. Kes ütles, et kana on igav? Krõbe nahk, mahlakas-pehme liha, millele annab täiesti erilise maitse Parroti versioon XO-kastmest. Ceviche. Siiakala tiigripiimaga. Originaalne! Granadilli cremeaux’ ja šokolaadi ganache’ga..
Üks amps äratab huvi järgmise vastu ja kui kohe Linnuteed ei telli, siis amps-ampsult jõuad ikka selleni välja, et suurem osa pakutavast saab ära proovitud. Kes sööb ja käitub ilusti, sellele avaldatakse saladus. Suurest papagoipuurist söögitoa nurgas (või ühest teisest veelgi erilisemast kohast) pääseb keldrikorrusele. Seal on..
Jälgi meid