Ajakiri

Teletorni Restoran – maitseid kaugemalt ja lähemalt

9. Märts 2018

Tallinna ja võib-olla et kogu Eesti parima vaatega restoran asub Tallinna Teletorni 22. korrusel. Sellest kohvik-restoranist avaneb kaunis vaade Tallinnale ja kaugemalegi. Restoran taasavas oma uksed eelmise aasta detsembris, mil peakoka kohale asus 2012. aastal Aasta Koka tiitli pälvinud Vladimir Upeniek.

Kui restorani sisekujunduses harmoneeruvad retro ja modernsus, siis menüü on algusest lõpuni kaasaegne. Peamiselt värskest hooajalisest toorainest valmistatud road on lihtsad, toitvad ja värvilised – just nagu üks õige Eesti amps. Teletorni menüüst leiab kogu lähema ja kaugema naabruse tooraineid, mis Teletorni akendest paistavad. Nii on nende seas Pärnust ja Narvast, aga ka Lätist ja Soomest pärit roogasid. Näiteks on Teletorni ribi pärit Lätist ning forell Soomest, räim ja angerjas on aga täitsa kohalikud eestlased.

Ka laste ja pereinimeste peale on mõeldud. Lisaks isuäratavale ja tervislikule lastemenüüle on boonuseks see, et roogade ootamise ajal saavad püsimatud põnnid minna alumise korruse eksponaate uudistama. Seega on laupäevaseks perepäevaks Teletorn ja selle restoran vaat et ideaalsed ajaveetmiskohad. Ja kas me juba mainisime seda vaadet.. Jah, selle saab kauba peale.

Üürikese lahtiolekuaja jooksul on välja kujunenud juba ka hittroog, mis on ootamatult külastajate lemmikuks saanud – suitsune hernesupp pardilihaga. Tegu on hernesupiga, mis muudab end sööja abiga ühest roast teiseks. Kuidas? Lauda tuuakse kausis kogu “supp” ilma leemeta. Tahkete komponentide väljapanek on kaunis. Supileem kallatakse peale lauas einestaja silme all ja kogu supp tuleb ise ära segada, et sellest see õige hernesupp saaks. Nii tekibki olukord, kus lauda tuuakse üks roog, aga süüakse juba teist toitu. Kui juba söömiseks läheb, on tegu väga klassikalise hernesupiga, kus kõik õige hernesupi omadused säravad.

[/SUURPILT][/SUURPILT]

Tsitrusräimed on menüüsse jäänud, mõeldes Dimitri Demjanovile. Nimelt on tegu Dimitri retseptiga, mida praegune peakokk oma nägemise järgi kohandanud on. Kui peaks valima ühe toiduaine, mis meie kodumaad ja eestlust väljendavad, siis võib valik ehk tõesti räimedele langeda. Must leib, mädarõigas ja kurk ainult tugevdavad kogu toidu sidet meie riigi ja olemusega. Upeniek leiab, et Teletorni menüü ei tohi inimestele liiga võõras olla – ei kohalikele ega ka turistidele, sest enamus restorani külastajatest leiavad oma tee sinna just läbi Teletorni muuseumipoole külastuse. Nii on nad oma menüü üles ehitanud selliselt, et igaüks sealt midagi tuttavlikku leiaks.

Lambamaksapasteet koos Esna talu kitsepiimavõi, röstitud magusa Peipsi sibula ja tatrasaiaga maitsevad hästi ja selgelt. Erinevate toidutekstuuridega mängimine muudab ka söömise toredaks avastusretkeks. Tatrasai annab huvitaval kombel välja jõuluhõngu – see lisab muidu lihtsatele maitsetele lisanüansi.

Peamenüü alt leiab röstitud angerja, millest ei tohiks ükski külaline mööda vaadata. Magusa herne ja suitsuse angerja maitsekooslusega ei saa alt minna. See on huvitav maitse- ja mälestusterännak. Et suutäisi jätkuks kauemaks..

[/SUURPILT][/SUURPILT]

Magusasõpru võib kurvastada üürike desserdimenüü, kus seisab kaunis üksinduses vaid crème brûlée. Kuid oodake – klaasvitriini tagant tervitavad sisenejaid erinevad koogid, kausimagustoidud ja kreemid. Upenieki silmis näitab crème brûlée restorani headust, kvaliteeti ning seda, kas kokk on õigesti pühendunud. Nii oli selle Prantsuse magustoidu menüüsse toomine peakoka üks kindlaid soove. Teletorni crème brûlée’s on vanilje asemel kasutatud rosmariini, mis lisab metsikust muidu klassikalisele desserdile. Hapukad kirsid ja kitsepiimajogurt harmoneeruvad krõbeda kooriku ja siidpehme sisuga crème brûlée’ga nii maagiliselt, et tekib soov hoida suu kogu aja magustoiduga täidetud. Kui aga juhtub, et magusa jaoks ruumi ei jagu, on kirsiks tordil vapustav vaade igasse ilmakaarde.

Kui Teletorni minek, siis tasub ka restoranipoolele “ära eksida”, kasvõi tassikeseks kohviks ja koogiks. Kaunis vaade 146 meetri kõrgusel saadab külastajat igal sammul nii päevasel kui õhtusel ajal, mis linnatulede sära kogu kogemust kaunistab.

Veel

Selgus Eesti parim pitsarestoran

Sügise algusest saadik oleme otsinud Eesti kõige paremat pitsarestorani. Oma hääle sai anda iga pitsasõber. Falstaffi kogukond külastas kokku 22-e pitsarestorani ning andis neile hinde 100-punkti-süsteemis.     Rahvahääletuse tulemused Hääletusel osalesid 976 pitsasõpra. Igaüks neist pidi nimetama kolm erinevat tema meelest kõige paremat pitsarestorani...
Loe edasi

Lahepere villa. Lugu liiga suurtest jalanõudest

Sügise algusest saadik oleme otsinud Eesti kõige paremat pitsarestorani. Oma hääle sai anda iga pitsasõber. Falstaffi kogukond külastas kokku 22-e pitsarestorani ning andis neile hinde 100-punkti-süsteemis.     Rahvahääletuse tulemused Hääletusel osalesid 976 pitsasõpra. Igaüks neist pidi nimetama kolm erinevat tema meelest kõige paremat pitsarestorani...
Loe edasi

VÕIVÕI. Võid ei ole kunagi liiga palju

Sügise algusest saadik oleme otsinud Eesti kõige paremat pitsarestorani. Oma hääle sai anda iga pitsasõber. Falstaffi kogukond külastas kokku 22-e pitsarestorani ning andis neile hinde 100-punkti-süsteemis.     Rahvahääletuse tulemused Hääletusel osalesid 976 pitsasõpra. Igaüks neist pidi nimetama kolm erinevat tema meelest kõige paremat pitsarestorani...
Loe edasi