Narvast Tallinna üheksa peatusega. Teine lugu
6. Oktoober 2017
Järgmise peatuse saab teha juba kolme kilomeetri pärast. Kes selle vahele jätab, kahetseb hiljem kibedasti. Tegemist on ühega kahest selle aasta suurest uudisest Narva maantee veerel – see on restoran Tulivee. Pärast pisukest külavaheteedel ukerdamist avaneb ülev vaade. Restoranimaja sobib piltilusasse mereranda paadisadama kõrvale kui valatult.
Mis küll niisuguse nime võis ajendada? Esimesena tuleb pähe samanimeline film ja järgmisena see, et küllap võib olla tegemist kohaga, kus kunagi päriselt piirituse salavedu harrastati. Viimane arvamus tabab kümnesse. Isegi restorani haldava ettevõtte nimi on Trogar. Niimoodi kutsuti salapiirituse vedajaid, kes millegi muuga ei tegelenudki.
Pikk tee teeb januseks. Autojuhiga kaasasõitja tähelepanu äratab pärast Purtse õlle mekkimist kohe Tulivee oma õlu. Kui pudel laual ja esimene kosutav lonks neelatud, hakkab silma pudeli tagumisele sildile kirjutatud õlle saamislugu. Tegemist on Böömi pilsneriga, mida kunagi kohalikule kalamehele tema esimese piiritusetehingu niisutamiseks pakuti ning kellest selle lonksu tulemusena sai trogar. Böömi ehk Tšehhi pilsnerid on küll maailmakuulsad, aga ükski massiõlu ei saa mitte kunagi käsitööõlle vastu, kui viimane on vähegi hoolikalt ja oskustega tehtud. Tšehhi õlle sõbrad, teil on kindlasti asja Tuliveesse!
Päris oma tulivett resto ei paku. Selle asemel on hoopis oma rumm!? Rumm on oluliselt vanem, kui suvel avatud restoran. Ja sellel on samuti oma põhjendus ning lugu. Aga kõiki lugusid ei saa siinkohal ära jutustada, teelt kõrvale keerasime ju ikkagi söögi, mitte joogi pärast.
Jälgi meid