Ajakiri

Süüa saab Mon Reposes kolmel erineval korrusel ja ka kolmel erineval tasemel. Esimesel korrusel ja aias võib einestada kasvõi iga päev. Väärikas, kuid kirju saatusega villa on inspireerinud kokkasid vaatama tagasi toiduminevikku. Puu otsast pudenenud õuna meenutava linnumaksapatee, rohelise õuna želee ning brioši idee ulatub tagasi lausa 15. sajandisse, pannes mõtlema, kui pikk on toidunaudingute ajalugu. Röstitud siiafile kartuli-krevetitambi ning bisque kastmega sobib villa miljöö ning meeleoluga suurepäraselt, andes argipäevale pidupäeva maitset ning tunnet.

Tegev-peakokad jäävad tihti teenimatult juhtiv-peakokkade varju. Dmitri Žuk on see mees, kes tagab Vladislav Djatšuki loomingu kõikumatu taseme iga päev. Pole ju vähetähtis roll olla suure nime taseme garanteerija?

Teisel ehk peakoka korrusel on Vladislav Djatšuki päris mängumaa. Siin realiseeruvad tema kõige uuemad ideed viie- või seitsmekäiguliste degustatsioonimenüüdena. Vladislavile on omane eriline maitse-isikupära. See, kes on söönud tema toitusid rohkesti, hakkab neid aja jooksul teiste tehtud toitudest juba maitse poolest eristama.

Tal on oma lemmiktoorained, milledega suudab erinevaid maitsevariatsioone esile kutsuda küllap lõputult. Tõenäoliselt on ta kõige pidulikuma söögitegemise stiiliga peakokk Eestis (mõelge – Tchaikovsky ja Mon Repose Peakoka Korrus). Vladislavi toitude söömisest tekib alati pidulik ja ülev meeleolu.

Kui kokandus on Mon Reposes silmapaistev ja teistele eeskujuks, siis teenindus ja joogid jäävad söökide varju. Garanteeritult kõige erilisema ja isiklikuma elamuse saab Mon Reposes kahekesi millegi olulise tähistamisest. Niisugusteks puhkudeks on seal kolmas ehk torni korrus.

Paju Villast on meedias üllatavalt vähe juttu tehtud. Kõik varasemad OKO Grupi avamised on tõmmanud igat masti meediat ligi nagu kärbseid. Paju Villa puhul on siis vist sõnad otsa lõppenud. Ja ega siin midagi imestada ei olegi. Oko avab ühe ambitsioonika koha teise järel. Kuigi grupi peakokal Tõnis Siiguril on samuti väga isikupärane toidutegemise stiil, ei konkureeri need kohad omavahel mitte ilmaski, veel vähem kopeerivad üksteist. Villat OKO Grupil seni veel ei olnud, nüüd on. Torn- ja talumaja ongi veel puudu, siis lõpeb Eestis arhitektuur otsa.

Paju Villa on efektne täiendus Nõmme väheste toidukohtade perre. Kahel korrusel on mitu erinevat söögituba ning suvel saab süüa ka aias. Villa on hea koht väiksemate sündmuste omette tähistamiseks, sest oma tuppa eraldumine ei ole siin mingi probleem. Suursugusust ei paku Paju nii palju, kui Mon Repos (erinevad ehitusajad, erinevad eesmärgid ning tulemused), kuid efekti poolest pigem edestab Mon Repost, kui alla jääb.

OKO Grupi restoranide edu võti peitub oskuses keskenduda ka imepisikestele detailidele. Paju Villa üks silmapaistvamaid efekte on teenindajate riietus.

Aga mitte rõivamoest ei kirjuta me siin. Ikka toidust. Kui niisuguse väljanägemisega heeringas tuuakse lauda ükskõik missugusel üritusel ükskõik kus kohas, ei pea oleme eriline hiromant, et öelda, et siin pakub süüa OKO grupp. Aga samamoodi nagu Vladislav Djatšuk võlub samadest toorainetest välja üha uusi maitsenüansse, on iga OKO grupi uus toit visuaalselt tuttav, kuid välimuselt siiski kordumatu. Ja maitsetega žongleerimisel lubavad nad endale oluliselt suuremaid vabadusi. Nende puhul ei ole võimalik tajuda mitte mingisuguseid raame.

Joonas Koppelile, kes Paju Villa toidutegemist korraldab, on viimasel ajal vist imponeerima hakanud dirigendi roll. OKO restoran Kaberneemes on samuti tema juhtimise all, lisaks jõuab ta sõpradega koos pidada OMA Terrassi Tartus Emajõe ääres (sellest saate varsti lugeda). Ka suuremal osal OKO catering’idel võib tema nägu näha. “Kes palju teeb, see palju jõuab,” ütleb Eesti vanasõna. Vähemalt Joonase puhul ei ole see sõna nii vana midagi!

Joonast ja Tõnist on viimasel ajal Aasias reisimas nähtud ja Paju Villa mitmel toidul on Aasia mekid küljes. Kõige villapärasem roog on aga kindlasti tirinast serveeritav supp kahele.

OKO Grupi tänuväärne töö Eesti joogipoolise edasiarendamisel jätkub ka Paju Villas oma maja siidriga. Villapoolsete väikeste lisanüanssidega on tegemist Jaanihanso valmistatud aastakäigusiidriga. Moejook gin & tonic valmib eritellimusel (ning muidugi erilise maitsega) Nudistis valmistatud toonikuga. Aga kui villas ollakse autoga, saab erilise joogi maitse suhu nende omavalmistatud mahladest.

Paju Villa ja Mon Repos on kaks kõige uhkemat villat, kus Tallinnas süüa pakutakse. Sellega aga ühised jooned lõppevad. Kumba peaks eelistama? Selle küsimusega ei maksa pead vaevama hakata. Nii erilisi söögikohti on isegi Tallinnas vähe. Kindlasti tuleb külastada mõlemat. Ja mitte üks, vaid mitu korda!