Ajakiri

Aga möödunud suvel pani õllevaht lõpuks Hiiumaa söögi- ja joogielu tagasipöördumatult edasi liikuma. Uue pruulikoja pubi Wabrik avamine osutus liikumapanevaks jõuks. Suverestod Ungru ja Kuur olid ja on toredad kohad ennekõike mandrihiidlastele ning saare külalistele. Wabrik tegi Hiiumaal seda, mida Retro mõned aastad tadgasi Saaremaal – tõi oma saare elanikud kodunt välja.

Silmapaistmatult alustanud pubi elas talve üle ning arenes selleks suveks juba väga tõsiseltvõetavaks söögikohaks. Minge Wabrikusse, tellige kann õlut oma maitse järgi ning traditsiooniliste maitsete vaagen selle kõrvale. Saate seitsme euro eest suitsuliha, küüslaugu-soolapekki, suitsutatud maheveise maksa, riisikasalatit, hapukurki, sibulamoosi, musta leiba, mett… Ja otsustage ise, kas on nii või ei ole mitte. 

Toitude väljanägemine on ambitsioonikas ja pubi kohta üllatavalt moodne. Portsjonid on suured ning maitsed ausad ja puhtad. Kokkade hinnangul umbes kaks kolmandikku kõigest pubis pakutavast  on oma saare kraam. Edaspidi hakatakse toitu tegema nii, et iga roog sobib ühe kindla õlle juurde.

Õllepruulimise tulevik on ülim kohalikkus. Seda teatakse pubi seina taga asuvas pruulikojas hästi ning tegutsetakse vastavalt. Käina valla õlu Keinamehe Eit on juba vaadis ja pudelis ning on pälvinud suure tähelepanu ja poolehoiu. Sarvemehe Koer on samuti valmis. Mõne aja jooksul saab iga oluline Hiiumaa paik oma õlle ning õige õllesõber võib teha ümber Hiiumaa õlleringi.

Kõige õigemat sööki kohalike õllede kõrvale jääb pakkuma pruulikoja oma pubi Wabrik. Selle eest hoolitsevad Sven Rosenstok ja Linda ning Taavi Maiste. Wabrik on kui kultuurimaja, kohaliku õllekultuuri maja, mille on võtnud omaks mehed ja naised, vanad ja noored. 

Tuul

See, miks on Hiiumaal aastaringset restorani pidada väga raske, saab kiiresti ja piltlikult selgeks restos Kuur. Merelt puhub nii tugev tuul, et toit ei püsi õues taldrikul. Aga halva ilmaga inimesed kodunt välja tulla ei taha. Ka restorani siseruumidesse istuma mitte.

Samas ei takista ilm ühte head hinge restorani ukse taha rabarberisülemit jätmast. Eelmine päev on olnud enam-vähem ja restopidaja Heimar Kuuskler sai käia kalal. Nüüd on tuulehaugid omast käest võtta.

Kohalik kala ongi see, millega kohalik resto arvestada saab. Järjest rohkem julgevad kohalikud oma aedades ja põldudel kasvatada kokkuleppelisi koguseid aia- ja põllusaaduseid restorani tarbeks. Kui midagi saab liiga palju, siis korraldab resto selle müümist juba Tallinnas. Nii on Hiiumaa kraamil ka pealinna restode seas esimene hea reputatsioon pisitasa tekkimas. 

Väikesel saarel käib elu omasoodu. Mujalt tulnud peavad sellega arvestama, muidu hakkama ei saa. Need eelmise lause kaks viimast sõna tulevad üle kohalike huulte väga varmalt. Kui selle vastusega leppida, siis ei saagi midagi. Aga need, kes on asjast valmis pisut pikemalt vestma, saavad küll. Ja mõnikord kiiremini, kui oskavad oodata.

Resto Kuur asub küll kohalikus paadikuuris, aga on mõtteviisilt ning tegutsemispõhimõtete poolest kohalikust niisama kaugel, kui on õige restoran päris paadikuurist. Muudkui figureerib sotsiaalmeedias. Pakub šampanjat ja moodsaid gin tonic’uid. Lauanõud on puhas kunst, mitte niisugused nagu igas kodus. Isegi lihtne supp on kausis hoopis teistmoodi, kui seda mujal Hiiumaal pakutakse.

Aga kolme aastaga on Kuur ikkagi omaks võetud ja resto tegemistega lepitakse üha meelsamini. Täpselt niisamuti, nagu suvehiidlastega, kes saarel käivad – on teinekord pisut tüütud, aga kokkuvõttes sünnib nendest ikkagi kasu. 

Vaev

Ungru on kõige Hiiumaapärasem hea söögikoht sellel saarel. Kui eelmised kaks toovad pigem saarele uut kultuuri, siis Ungru ekspordib Hiiumaad mandrile ja küllap varsti ka üle riigi piiride. Tallinn Music Week valis oma selle aasta pop-up restoranipidajaks Ungru. Dinner In The Sky upitab just praegu Tallinnas taevalaotusse elamuste järgi janunevaid toidusõpru ja sööki pakub seal jällegi Ungru.

Oma tegemistes on resto ja külalistemaja hästi vaiksed, peaaegu märkamatud. Nii peab igaüks ise Ungrut teadma ja sinna minna tahtma. Info resto kohta liigub rohkem suust suhu, kui muid kanaleid pidi. Aga kelleni see info on jõudnud ning kes selle info põhjal on vaevunud kohale minema, see ei kahetse.

Restos nähakse kohaliku toidu valmistamisega vaeva sõna otseses mõttes. Siin ei viriseta ebaühtalse tarne ega kõikuva kvaliteedi üle. Siin tehakse süüa. Sellest, mida saar pakub. 

Erinevaid toitusid on menüüs napilt. Nende väljapanek taldrikul on lihtne, aga maitsed seevastu niisugused, mida teised pakkuda ei suuda. Kui Ungrut peaks ilmtingimata võrdlema mõne teise Eesti söögikohaga, siis ilmselt oleks kõige sarnasem Põhjaka mõis.

Ungru, Wabrik ja Kuur on toidusõbra jaoks kolm kaalukat põhjust minna Hiiumaale. Ja kus juba on, sinna tuleb juurde. Käesoleva suve uudiskohad Ilus Villem ja Roog annavad veel kaks põhjust juurde. Mis muud, kui pärituult!