Klubi

Fotografiska restoran on nähtus omaette. Tegutseb isepäiselt oma niššis ja mis mujal toimub, see neile väga korda ei lähe. Kui iga restoran pingutab praegu sellega, et välja mõelda ja külalistele pajatada oma ainulaadset lugu, siis Fotografiskal on iga uue näitusega resto all asuvates näitusesaalides, uus lugu pajatamiseks vabalt võtta.

Fotografiska resto lisab pildinäitustele maitse juurde. Ja jook on siin sageli söögist olulisemgi. Restorani baar elab kahe palgega elu. Autorikokteilid on alati tehtud nii, et need sobituksid ka parasjagu söögikaardil olevate toitudega. Ja nii mõnigi koostisaine on ühel moel taldrikul ja teisel moel kokteiliklaasis. Maitske kokteili Tähetolm ning saata kohe aru, millest jutt käib. Baar on restoranist lahutamatu osa. 

Aga võib olla ka täiesti omaette. Katusebaar, kuhu ei tulda mitte sööma, vaid alatasa vahetuvaid kokteile maitsma. See viimane tasuks võimaluse korral ühendada näituse külastusega. Seal saab tutvuda jookide “saamislooga” visuaalselt ja uskuge, joogid maitsevad siis veelgi paremad kui ilma inspiratsiooni allikaga vahetult kokku puutumata.

Lisaks kokteildele on Fotografiska restoran alati eristunud oma veinivalikuga. Olulist osa nendest tuuakse ise maale ja mujalt neid väga ei leiagi. Nüüd on mindud veel mitu sammu kaugemale. Fotografiska sommeljeed pakuvad uhkusega ise valmistatud veine ise korjatud viinamarjadest.

Need on hästi nähtavalt riiulil eksponeeritud kõigile, kes restorani viiva lifti uksest kuuendal korrusel väljuvad. Tegema mindi kahte veini, aga pidama ei saadud enne, kui valmis said neli väga erinevat jooki. 

See esimene veinitegu küll aia taha ei läinud. Risti vastupidi. Kõik neli on väga erineva iseloomuga. Nii erineva, et kõige lihtsamat nelja heleda viinamarja seguveini No Fuss Weiss, on nimele vastavalt lihtsalt mõnus juua ja järgmine klaas kohe lisaks küsida. Samuti valge Hölle Yes on tembitud samuti nelja marja segust ja on hoopis iseloomukam ning tehtud spetsiaalselt kergemate toitudega hästi sobima. Täidalsemate roogade kaaslaseks on mõeldud Low-Key Wild. Väga elegantne Pinot Noir. Kannatab välja  isegi võrdluse kõige paremate teiste veinimeistrite poolt sellest viinamarjast tehtud veinidega. Punaste ja valgete viinamarjade seguvein Just Red Enough on jälle läbinisti punk. Just nii, nagu Fotografiskal meeldib oma restorani olemust tutvustada.

Neid veine peaks heal juhul jätkuma järgmise suve  lõpuni. Selle aja jooksul jõuab söögikaart mitu korda uueneda. Ja siis on võimalik minna uudistama, missugused uued söögid nende nelja veini jaoks on tehtud.

Iseloomustada restorani sõnaga “punk” ja pakkuda samal ajal taimse rõhuga toitusid on päris paras julgustükk. Nii on ka sommeljeede oma veinitegu. Kõik saab olla punk. Aga vaid juhul, kui külalise suu vajub imestusest lahti. Just nii nagu punk muusikat kuulates.

Kui tahate kontrollida, kas ka teiega nii juhtub, siis küsige Allikvee forelli ceviche’t ja selle kõrvale jooki, mida nad parasjagu soovitavad. Meie jaoks oli see küll punk mis punk. Kõige paremas võtmes. Peakokk Gerli Travkini koostöö peasommeljee Kristjan Kihoga harmoneerub suus suurepäraselt.

Eestlasest restoranikülastajal on ajalooline harjumus käia restoranis vaid siis, kui on midagi tähtistada. Riik oma hinnapoliitikaga hoolitseb selle eest, et see harjumus kusagile ära ei kaoks. 

Fotografiska sõdib vastu. Kui siia tulla tähistama, siis omavahel toitusid jagades on võimalik ära maitsta kõik menüüsse kuuluvad road. Miks siis üldse tagasi tulla? Aga seepärast, et tahad väga mitut nendest maitsetest kogeda ikka veel ja veel. Ja Fotografiska proovib väga hoolitseda, et see ka majanduslikult võimalik oleks.

Restoranide hinna ja kvaliteedi suhet saab mõista mitmel erineval moel. Fotografiska mood on lihtne: maksimaalne kvaliteet  minimaalse võimaliku hinnaga.

Fotografiska võrdlemine teiste restoranidega ei ole lihtne, kui see üldse võimalik ongi. Ja kõike ei peagi alati ja ilmtingimata võrdlema. Fotografiska on reviiris, mille ta ise on endale loonud. Selles reviiris ei ole ühtegi teist restorani Eestis. Nii, nagu ei ole ka naabermaades Soomes ja Lätis.

Aga kunagi ei ole, et midagi ei ole. Fotografiskade kontseptsioon sai alguse Stockholmist ja laienes edasi Tallinna, Berliini, Oslosse, New Yorki ja Shanghaisse. Uhke seltskond kuhu kuuluda, kas pole? 

Aga külastage ka mõnda teist Fotografiskat. Et veenduda – Tallinna oma ei ole selles seltskonnas mingi vaenelaps.

Fotografiska Tallinn

Telliskivi 60a-8, Tallinn

restoran.tallinn@fotografiska.com 

+372 5745 0922