Ajakiri

Ranna-Rootsi ei ole pelgalt nimi. Ranna-Rootsi eristub muust Eestist vägagi. Et selles veenduda, piisab kahest päevast ja ühest ööst. Aga siis jääb hing veidi kripeldama, et oleks tahtnud olla kauem.

Roosta Puhkekülas ja selle lähim ümbrus on Ranna-Rootsi kõige õigem paik eripära tunnetamiseks. Roosta paremad päevad ei jää mitte selle avamise aega üle 30 aasta tagasi, vaid on pigem hoopis veel tulemas. Magalarajoonide elanikele tähendab iga päev Roostal elamist kesest looduse imemaad.

Parim aeg Roosta nautimiseks on paljude jaoks kindlasti suvi, kuid tegelikult on hoopis mistahes aeg. Elamine väikeses puumajakeses mererannal metsaservas on seda looduselähedasem, mida hullem on ilm. Loodus dikteerib siin oma rütmi ka siis, kui peatuspaigaks on Roosta kõige uuem Roosta “hüttidest”, värskelt valminud puhkemaja Hut.

Külm põrand ei ole mitte ebamugavus vaid looduse seadus. Selle vastu aitavad soojad sussid ja muidugi… saun. Saunamaju on Roostas mitu. Paigalolevaid ja liigutatavaid. Kes soovib saab väikese ratastel saunamaja tellida otse oma elamise ette. Ja kütta seda ise, või lasta saun Roosta personalil soojaks kütta.

Need kes on Roostat külastanud mitmeid-setmeid aastaid tagasi, mäletavad küll nende aegade Roostat, kuid ei tea midagi praegusest Roostast. Kuigi majad on endised, on askeetlikud elutingimused asendunud tänapäevastega.

Hetkel on Roosta suurepärane paik nende jaoks, kellel on võimalik teha oma igapäevatööd kaugtööna. Majakeste hinnad algavad 49-st eurost ööpäeva eest koos rikkaliku hommikusöögiga. Süüa saab peamajas  ka lõunal ja õhtul. Olmemured on personali muretseda, külaline saab pühenduda millele ise soovib.

Söök Roosta restos on maatoit väikeste nostalgiavarjunditega. Searibi grillitud ananassiga tuletab väga meelde Roosta algusaastaid, kui konserveeritud ananassilõik toidulaual oli sümbol heal järjel olemisest ja avatusest maailma maitsetele. Eriliselt hästi mekib ribi kõrvale Roosta oma punane õlu.

Toit on Ranna-Rootsi eripära üks kõige ilmekamaid esindajaid. Süüa saab siin väga hästi ja alati vähemalt karva võrra teistmoodi, kui mujal Eestis. Roostast mõne kilomeetri kaugusel on Dirhami sadam oma üle-Eesti kuulsa kalarestoga. Nende kuum kalasupp peletab kiiresti kontidest ka kõige suurema külmatunde. Meri on hülgehall, aga söök ja jook seevastu rõõmsavärvilised ning muidugi ka maitsvad. Kalalaevad liiguvad nii sagedasti, kui püügikvoodid lubavad. Kes tahab sadamaelu jälgida otsekui suurelt teleriekraanilt, saab võtta toa nende külalistemajas ning kuulata külapoes kõige värskemaid kohalikke uudiseid.

Teine Läänemaa toidukultuuri kants Noarootsi Lokaal asub enam-vähem täpselt kahekümne kilomeetri kaugusel Pürksis. Tegemist on päris unikaalse nähtusega Eesti maatoidukultuuris. Rustikaalselt elegantne söögikoht, kus joogivalikust ei puudu ehtne šampanja. Siinset õhkkonda võib väga hästi võrrelda olustikuga Itaalias Treviso provintsis, kus iga-kevadisel uue prosecco aastakäigu pudelite avamise ajal seisavad leti ees tikk-kontsade ja särvate kleitidega daamid kõrvuti mullaste saabastega otse põllult tulnud härradega.

Ringi liikuda looduse keskel ja süüa-juua seda, mida kohalik loodus pakub on piisav põhjus Noa-Rootsisse minekuks. Olgu siis lühikeseks või pikemaks ajaks. Ja kindlasti igal aasta-ajal.