Ajakiri

Kas nüüd halavad inimesed ennast kommentaariumites välja ja lähevad siis kergenenud enesetundega elu nautima? Niisugune näib vähemalt praegu olevat uue eriolukorra-järgse elu elamise viis. Suurem osa Eesti kõige kallimatest restoranidest on nüüd taas uksed avanud ja avanädalavahetusel tekkis igal pool üks ja seesama stsenaarium – kõigile, kes soovisid, kohti ei jätkunud.

Inimeste käitumisviisis praegu küll olulisi muutuseid märgata ei ole. Üksteisest hoitakse kaugemale nii nagu peab. Ollakse veidi vaoshoitumad suhtlemise ja kulutamisega. Aga märgid pigem näitavad, et saab olema kriis nagu kriis ikka. Raha, mida ei ole, muidugi kulutada ei saa. Aga kõik, mis tuleb, läheb kiiresti käiku. Ja mistahes pakkumised elamiseks üle võimete saavad hurraaga vastu võetud.

Restoranivaldkonnast on praeguseks üle käinud esimene puhastav tuli. Söögikohti on vähem. Töökohtadele leiab nüüd juba kandidaate, kes tahavad ka tööd teha, mitte ainult palka saada. Aga nii hästi see kõik paraku siiski ei lõpe. Raskemad ajad seisavad alles ees.

Kas maailm Eesti piiridest väljaspool on muutunud rohkem kui meil siin? Sellele veel vastust ei ole. Esimesed nähtavad muutused on pinnapealsed. Maailma ühe tuntuma fine dining-restorani ukse taga on jälle järjekord. Sedapuhku uudistamiseks, kas Nomas tehtud burger on kuidagi erilisem, kui teised head burgerid. Sarnase teoga sai juba enne neid hakkama Ora Helsingis. Nende 15-eurosest sushi-komplektist sai niisugune hitt, et töötajaid tuli koondamise asemel juurde palgata.

Uusi kreatiivseid lahendusi on esialgu veel mõned üksikud. Amsterdamis hakkasid samas muuseumimajas asuvad restoran Rijks ja korter-kontor-hotell-tüüpi majutust pakkuv Zoku üheskoos pakkuma privaatset restoraniõhtusööki korteris koos ööbimisega sealsamas. Kõige silmapaistvamaks uuenduseks meil on küllap Leib resto e-pood Talust Koju.

Üks on selge – sellest kriisist saab välja tulla võitjana. Kuid võtjatele mõeldud rongile tulevikku ei ole pileteid kaugelti mitte paljudele. Nende saatus, kes jäävad rongilt maha, on ka edaspidi kuidagimoodi ots-otsaga kokku tulla või siis hääbuda. Neid restoranisõpru, kes saavad endale mõistlikku kodunt väljas söömist lubada kasvõi iga päev, tuleb juurde. Neid, kellele restoan jääb harvade pidulike sündmuste tähistamiseks, tuleb samuti juurde. Kes konkreetselt sellest kriisist võidab ja kes konkreetselt kaotab, selles on küsimus. Iga lõpp ei ole uue algus.

Ilus elu Otepää kandis

Otepää ümbrus on üks kahest kohast (teine on Muhumaa), kui soovite ise elada või külalistele näidata, kui ilus on Eestis elu maal. Tartu poolt autoga tulles on hea mõte teha vahepeatus 10 kilomeetrit enne Otepääd ja käia läbi Nõuni külapoest. Ahjusoojast saiakesest sushi’ni (ja-jah lugesite õigesti – sushi’ni) välja on selle kaupluse näol tegemist kõige paremat ausa värske toidu valikut pakkuva maapoega Eestis. Kas maapoes peab ikka pakkuma sushi’t? Aga küsimus ei olegi selles, kas peab. Vaid hoopis selles, missugust sushi’t!

Kui Tallinnaski saab niisama head harva, siis miks mitte?

Kui Nõuni kulinaarialetist vajalikud varud soetatud, tasub järgmine peatus teha Otepää bussijaama juures asuva Maxima ees. Siit saab korralikke veine niisuguse hinnaga, et parem on siit Tallinnasse kaasa osta, kui sealt siia tuua.

Nüüd on mõnepäevane toiduvaru olemas ning maakodust ei peaks üldse kaugemale minema, aga seda viga kogenud Otepää-ümbruse asukad juba ei tee. On inimesi, keda on palju suurem šanss kohata nädalavahetusel Vidrike külamajas, kui nädala sees nende oma töökohalt.

Itaalia külakõrtsi miljöö on kõige ehedamal kombel imporditud Lõuna-Eesti järve kaldale. Jälle võiks küsida, kas peab Itaalia pastat-pitsat-veini nautima Vidrikel? Aga kui nautijaid on niisama ohtralt kui pealinna paremates restodes, siis on küsimus jälle valesti püstitatud!

Itaaliapära Lõuna-Eesti kuplite vahele lisab omalt poolt kuhjaga juurde Vidrikelt nelja kilomeetri kaugusel asuv Murimäe veinikelder. Nii kauni asukohaga ja stiilseid veinikeldreid ei ole Itaaliaski igal pool. Viinamarjad kasvavad mäenõlval ja kasvuhoonetes. Nendest (ja muudest marjadest) tehtud veine on hea lasta maitsta veinikeldri ukse ees puutoolis istudes ja vaadet kõrvale nautides. Sellele piltpostkaardile saab jääda kasvõi ööseks. Veinikeldri omasse külaliskorterisse.

Kui Murimäel äratab erilise isu Eesti kohalike jookide vastu, siis järgmine külastamist väärt paik on jälle siinsamas lähedal – Siidrikoda – 20 kilomeetri kaugusel Valgjärvel. Eriti sobiv minekuks maikuu lõpuni, kui nende hiiglaslik õunakasvatus on üleni õitemeres.

Ja kui ikka pidama ei saa, siis muinasjutulise miljööga Käbliku pruulikoda on vaid kümne kilomeetri kaugusel Palutajal.

Kõige paremat majutust Otepää-kandis pakub GMP Clubhotel Pühajärvel. Korterhotell katusesaunaga, kust vaade avaneb kaugele üle metsade, on samuti eriline kogemus. Laisemad majast lahkuma ei peagi (kuigi Pühajärve on üks Eesti tervisliku ja sportliku eluviisi keskuseid). Eesti restoranide edetabeli esikümnesse kuuluv GMP Pühajärve Restoran asub kõige alumisel korrusel. Ümberkaudsete põldude saak vormistatakse siin soovijaile kõige peenemaks fine dining’uks peakoka laudades või tehakse igapäevaseks ausaks toiduks, mida pakutakse resto ülejäänud osas ja terrassil.

Nelja kilomeetri kaugusel Mähal asub Tammuri talu, kus peremees Erki Saar pakub ainulaadset elamust talutoidust. Otepää kandis võib veeta terve nädala, enne kui kõik kohalikud maitsed saavad ära proovitud.

Nädala maitsed

Junimperium kutsub digituurile ja päris degustatsioonile. Kolmapäeva lõunani saab veel 15-eurose pileti soetada, mille hinna sisse kuuluvad ka (kodus) degusteeritavad joogid. Aus pakkumine!

Kolmapäevast alates saab Eesti ühte kõige andekamat kokka Joonas Koppelit lisaks Puri restole Kakumäel ja Terrassile Tartus näha ka Jounz Virus, Viru Keskuse katuseparklas. Mida ta seal pakub, ei ole praegu veel teada ega isegi mitte oluline. Sest tema käes saab maitsvaks iga toit!

Neljapäeval kell 11 peaksid kõik need, kes hoolivad sellest, et hea kala meie toidulaual kestma jääks, vaatama Kalafooris online-keskustellu, kus räägivad Joonas Plaan Eestimaa Looduse Fondist, Katrin Bats Rimist ja Peeter Pihel Fotografiskast.

Kalendrisse kirja!

18. juulil toimub Rääbisefestival  Kasepääl Jõgevamaal.

22. ja 23. augustil kaetakse taas Peipsi Toidu Tänav.