Ajakiri

Kuidagi teistmoodi ei oska nimetada seda, mis võiks tõmmata kahe nii erineva koka ühisele õhtusöögile. Aga tõmme oli suur ja ajal, millal ka kõige atraktiivsemad üritused restoranides jäävad välja müümata, said Mon Reposes vabad toolid kiiresti otsa.

Miks ka mitte. Kahe koka ühise õhtusöögi idee on intrigeeriv. Üks on maitsete süstemaatiline arendaja ja kokkusobitaja ja teine erinevate toorainete üks kõige suuremaid asjatundjaid Eestis. Kaks erinevat põlvkonda. Margo Paluoja oli siis noor veel noor algaja, kui Vladislav Djatšuk oli juba rahvusvaheliselt tunnustatud tegija. 

Praegu paistavad  mõlemad vanusevahele vaatamata olema tippvormis. Ja nii llõbusat meeleolu köögis ei mäletagi, millal viimati näha sai, kui üldse. Kõike juba kogenud Vlad eelistas rohkem köögi piirides püsida, Margot aga jätkus igale poole.

Vanas villas pakutud õhtusöögi teema oli Vana Maailm. Vladile läbinisti tuttav ja põhjalikult läbitöötatud teema. Margole pigem mitte tema mugavustsoon. Ometi oli menüü väga ühtlane. Söögikaardil toitude juurde autorite nimesid ei olnud kirjutatud ja äraarvamismäng, kes mida teinud on, osutus keeruliseks. Vladi road olid pigem moodsamad ja Margo toidud pigem klassikalisemad. Vastupidi ootustele.

Aga kokku sobis kõik nii, nagu oleksid need mehed kogu aeg ühes restoranis töötanud.

Mon Repose sommeljee Orm Puks oli söökide kõrvale koostanud lühikese veinikaardi sobivate veinidega. Tema ja teenindajad aitasid igal laudkonnal teha neile kõige sobivamad valikud.

Vlad ja Margo kohtusid mõni aeg tagasi täitsa juhuslikult. Jutt algas üksteisele komplimentide tegemise ja õlale patsutamisega, aga lõppes kokkuleppega üheskoos süüa teha. See ei jäänudki pelgaks lubaduseks, nagu tihti juhuslike juttudega juhtub. Ja tulemuseks oli meeleolukas õhtusöök, mille jooksul kõik tahtsid olla pildil. Kokad, teenindajad ja külalised ka.

Niisuguseid emotsionaalseid kooskokkamisi on praegusel hallil ajal hädasti vaja, et külalilahkuse pakkujate hea meeleolu hakkaks laiemalt taastuma.