Ajakiri

Bangkok on vaikselt aga järjekindlalt teinud endale nime hea toidu linnana. Nüüd on aeg nautida töö tulemust. 4 restorani maailma 50 parima seas on veel ainult Pariisil. TOP-100 hulka kuulub kokku 6 Taimaa pealinna restorani. Kui kutsutakse tutvuma kõige paremaga, mida Bangkokil on pakkuda, siis kõhklust ei teki.

Kõige kõrgemal kohal maailma ja maailmajao praegu kehtivas edetabelis on Gaggan. Maailmas 9. ja Aasias 3. Michelini giidi jaoks aga lihtsalt üks 462-st Taimaal nende poolt soovitatud restoranist.

Huvitav, huvitav…

Gaggan

Pimedasse ruumi juhatatakse kogunenud külalised ühekaupa. Meid ei ole palju. Neliteist. Rohkem väike restoran ei mahutagi. On see üldse restoran? Ainus, mis esialgu näha, on punane neoonkiri seinal – be a rebel.

Algul vaikselt kõlanud muusika läheb järjest valjemaks. Kas nüüd algab kontsert? Valgus süttib ning köögilauad selles paistavad otsekui teatrilava. “Gaggan ei ole restoran!” ütlebki Indist pärit köögigeenius Gaggan Anand kõva dramaatilise häälega üheainsa lause ning peab pika pausi.

Etendus toimub kahes vahetuses ja päris vaheajaga, täpselt nagu teatris. Muusika, valgus ja valju koolitatud näitleja häälega esitatud toitude saamislood on palju rohkem esiplaanil kui toit ise. Kohe üks esimesi suupisteid on helepruuni värvi aju väljanägemisega pasteet või kreem. Külalised kaasatakse aktiivselt etendusse. Tuleb ära arvata, mis eluka ajuga on tegemist. Maitse seda muidugi ei reeda. Mitte ühelgi moel.

Kõik hea restoranid tahavad olla jätkusuutlikud. Gaggan tahab ka. Mis on tohutusuures linnas lõputu loomne ressurss ja alati on lähima kümne meetri kaugusel saadaval? Rotid!

Seltskond tardub sambaks ning kõik soovivad just alla neelatud suutäit mistahes moel kõhust tagasi kutsuda. Gaggan seletab, kuidas rotte enne toiduks tegemist toidetakse pikka aega ainult värskete rohttaimedega. Toiduohutusega on kõik korras!

“Aga mina, mida mina sõin?” piikstab seltskonna ainus liige, kes on ette teatanud, et ta midagi loomset ei söö. Mis on taimetoidul olnud roti puhul taimne? Küllap saab see olla ainult üks – väljaheide. Küsija jääb sõnatuks ning ülejäänud on tänulikud iseendale, et on lihasööjad.

Niimoodi mängib Gaggan Anand oma külaliste tunnetega kokku neli tundi. Alles lõpetuseks teatab, et rotiaju söömine ja rotist väljapressitud mahla joomine oli… nali. Jah, tegemist ei ole tõepoolest restoraniga. Tegemist on eluteatri lavastusega, kus Gaggan ei ole mitte kokk, vaid on lavastaja. Ja üks osa etenduse efektist on sööjate näoilmete muutumine kohe pärast iga köögijumala järmist lauset.

Kas köögigeenius on hulluks läinud? Ilmselt mitte. Koos kottide geeniuse Louis Vuittoniga on Bangkokis paralleelselt käimas veel teine show. Moekunstniku kaupluse juures on näitus kunstniku loomingu ajaloost ning hinnaline restoran, kuhu pääsevad vaid kutsutud. Selles restoranis pakub Gaggan kõige surmtõsisemat fine dining’ut. Või… ütleme, mitte kõige surmtõsisemat.

Ja tema omanimelise restorani teisel korrusel on veel üks restoran Ms Maria ja Mr Singh. See pakub traditsioonilisi Mehhiko ja India toite tuues esile nende vastuolusid ja kokkusobivust. Mõistliku hinnaga kõigile arusaadav toit. Tähelepanu on pälvinud ka see koht, olles Aasia maailmajao edetabelis kõrgel 54. kohal.

Mida kõige selle põhjal Gaggani mässust arvata? On see suund, kuhupoole läheb edaspidi kogu restoranimaailm? See jääb igaühe enda otsustada.

Palju malbemat ja traditsioonilisemat versiooni eristuvast restoranist pakub

Sühring

Sakslastest kaksikvendade Sühringute helge ja valge oaas lopsakalt rohelises aias endises saatkonna residentsis on tõeline Saksa köögi saatkond Taimaal. Päritolult robustsed ja tahumatud saksa toiduklassikud on viimistletud peeneks prantsusepäraseks maitsekunstiks. Mille kõrvale pakutakse ennekõike Saksamaalt pärit veine.

Minibretzel tervitusampsuks kõige alguses tekitab suus maitseplahvatuse (kui vaid kõik bretzelid maitseksid niimoodi!) mille lahustab maha miniatuursest õllekannust serveeritud samaväärne radler (õlu segatud limonaadiga)! Intensiivsete maitsetega heeringas ja angerjas on kokkade käe all muutunud imeliselt hõrguks ja peenemaitseliseks. Ka Eesti köögis laialt levinud toorained ning roogadest on saanud FINE DINING läbivalt suurte tähtedega.

Restorani korduvalt külastanud lauakaaslased teavad rääkida, et oma eksisteerimise üheksa aasta jooksul on Sühring läinud iga aastaga aina paremaks. Kaks Michelini tärni ja 23. koht The Worlds TOP 50-s näitavad, et päris tippu on veel veidi maad minna. Eesti restoranitegijatele on Sühring heaks näiteks, et meie köögi ajaloolise taluniku hobuvankri põhjale saab piisava pealehakkamise ja ropu tööga ehitada Inglismaa kuningapaarile väärilise tõlla küll. Aga on iseasi, kas sobiv kuur selle tõlla jaoks asub Eestis või kusagil mujal.

Kui Gaggan on selgete India mõjutustega ning Sühring Saksa juurtega, siis kohaliku tai köögi kõige väljapaistvamad esindajad on

Nusara ja Le Du

Chef Ton kodanikunimega Thitid Tassanakajohn on oma maa kõige prominentsem kokk. Omada kahte restorani maailma tipu nimekirjas on muidugi harvaesinev saavutus ka. Aga tema energia ning entusiasm lubavad ennustada, et senised saavutused ei ole veel lagi.

Karismaatiline mees näib jagavat oma aega võrdselt köögi ja söögisaali vahel. Kui ta on majas, siis ei lahku ükski külaline sealt ilma, et tal ei oleks olnud võimalust Toniga mõni sõna vahetada. Nusara söögisaalist avaneb lummav vaade Wat Aruni imposantsele templile. On see templi mõju või mitte, aga toit tundub selles restoranis olevat samuti püha.

Restorani üks baariruumidest on dekoreeritud erinevate kangastega ning aukohal eksponeeritakse vana õmblusmasinat. Kõik restoranikülalised kuulevad lugu peakoka emast, kes oli tunnustatud kangameister ja õmbleja, kuid oma poega innustas imemaitsvaid roogasid valmistama. Lugu ja vaade üheskoos tekitavad igas sööjas igal juhul suure austuse selle vastu, mis on laual.

Toni teine restoran Le Du tähendab tõlgituna Aastaeg. Neid on Taimaal kolm ja restorani menüü muutub nendele vastavalt. Kõik, mida restoran pakub, on Taimaalt pärit. Efektses sisekujunduses domineerib lagi, mis on kujutatud riisipõlluna, kus riisiterad on erinevates katseklaasides. Ja restoran ise on labor, kus traditsiooniline toit muutub kõige moodsaks kohalikuks toiduks.

Kõige meeldejäävamaks restoranikülastuseks osutub aga sellel korral

Potong

Naised on alati imelised, aga naised restoraniköögis on veel eriliselt imelised. Nende toimetamised on meeste tegemistega võrreldes sootuks teistsugused. Seal, kus mehed üksteisega mõõtu võtma kipuvad, teevad naised omavahel pigem koostööd.

Chef Pam pärisnimega Pichaya Soontornyanakij sai värskelt Aasia parima naiskoka tiitli. Tema restoran Potong on ühe kohaliku edetabeli põhjal juba kõige parem Bangkokis. Michelin andis talle restorani avamise aastal  Opening of the Year tiitli ning eelmisel aastal esimese tärni. The Worlds TOP 50 paigutas tema restorani Aasias 35. ja maailmas 57. kohale. Kõik märgid näitavad, et tegemist on alles särava tähelennu algusega.

Pami perekonna neli eelmist põlvkonda on taimetargad ehk hiina taimemeditsiini asjatundjad. Nende kitsas kuid viiekordses majas Bangkoki märkamatul kõrvaltänaval elati, segati kokku rohtusid ning müüdi neid, kuni Pam otsustas hakata kokaks mitte ravitsejaks ning majja restorani rajas.

Austus möödunud aegade vastu on siin endiselt suur ning ajaloo hõngu on tunda igal korrusel. Siin pakutavat ultramoodsat Hiina-Tai kööki tehakse apteekri täpsusega. Külalist kutsutakse seda tajuma oma kõigi viie meelega: nägemisega, kuulmisega, nuusutamisega, maitsmisega ja puudutamisega.

Oopium, mida kasutati meditsiinis on nüüdseks oma nime andnud restorani baarile, kus serveeritakse oopiumina mõjuvaid kokteile. Ise nimetavad nad neid sürreaalsuseks vedelal kujul. Baaris juhatab vägesid karismaatiline itaallane Matteo Cadeddu. Koostöö kohalike väikeste joogivalmistajatega on ulatuslik. Niisamuti kunstnikega.

Potong on vähem  restoran ja rohkem noore aktiivse naise elustiil. Potongi uutest üllatavatest ettevõtmistest kuuleme lähemal ajal tõenäoliselt aina rohkem ja rohkem.

Bangkok vs Tallinn

Ka Tallinnal on olemas ambitsioon olla hea toidu linn ning mingil moel see nii juba on ka. Mis on Bangkokis teistmoodi? Praktiliselt kõik. Alates kliimast ja elustiilist ja lõpetades sellega, et Tallinna ei ole mujalt kerge tulla. Bangkokist aga käib läbi tohutu maailmajagude vaheline transiit-reisimine ning nende mure on, kuidas inimesed vahepeatust tegema, mitte kohe edasi lendama saada.

Nendele erinevustele vaatamata tundub ometi, et maailma tippu jõudmiseks ei ole restoranil väga palju erinevaid teid ega võimalusi. Ka meie külalislahkuse pakkujate seas on piisasavalt suuri isiksusi ja pakutava tase on konkurentsivõimeline. Aga nende isiksuste ja restoranide  eripära esiletoomisega jääme Bangkoki parematele söögikohtadele selgelt alla. Kui restorani reklaami- ning teavitustegevus piirdub omaenda sotsiaalmeediaga, siis suure maailma tuntumate sekka asja ei ole.

Kuigi sarnaselt Tallinnale on ka Bangkokis itaalia restorane igal sammul, kohtab isikupäraseid restorane niisamuti igal sammul. Bangkok on endiselt suurte kontrastide linn. Kaasaegse elustiiliga inimesed väga kodus enam ise süüa ei tee. Turu- ja tänavatoit on maitsvam (kui tead, kus süüa) ja võib tulla ka odavam välja, kui ise kodus tegemine. Nende kohtade puhul ei ole teistega samasugune olemine mitte mingi probleem. Aga mida suuremat hinda restoranitoidu eest küsida tahetakse, seda olulisem on elamuse pakkumine ja sellega eristumine kõikidest teistest. Iga uue restorani asutamise eeldus on teha niisugune, mida veel ei ole olemas.