Ajakiri

Kui Tartu kinnitati Euroopa kultuuripealinnaks, oli algul kõhe tunne. Kindlasti saab Tartu laias laastus hästi hakkama, aga restoranid? Kui üksikud pärlid kõrvale jätta, olid Tartu restoranid diplomaatiliselt öelduna – liiga üheülbalised.

Nüüd juba võib kergendatult hingates rõhutada sõna “olid”, sest see, mis Tartu söögi- ja joogipakkumisega aasta jooksul juhtus, on eriline ja tähelepanuväärne. Ilma suuremate väliste muutusteta, toimus oluline sisuline edasiminek. Üks paremaid näiteid selle kohta on

Pompei

Itaaliapäraseid restorane on Eestis nii palju, et ilma ümber vaatamata ühest restoranist teise käies võiks arvata, et oledki Itaalias. Suuremat sisulist vahet nendel restoranidel ei ole. Interjöörid erinevad ja inimesed on teised, aga kõik ülejäänu on laias laastus üks ja seesama.

Pompei eneseleidmine võttis aega, aga pisitasa loksusid detailid paika. Nende pakutav Itaalia Tartu-moodi on nüüd igati omanäoline ja nauditav. Restorani eripära kõige olulisemad kujundajad on isevalmistatud pehmed juustud.

Juustuvalmistamisel tekitas algul segadust see, et piimal ja piimal on vahe. Tegelikult nii suur vahe, et sama farmi piimast võib vabalt sündida iga päev isesugune juust. Nüüd on need Andre farmi lehmad, kelle piimast juustu tehakse, Pompei inimestele juba nägupidi tuttavad. Teatakse, mida nad söövad, mida igapäevaselt teevad ja juust tuleb välja just niisugune nagu tahetakse.

Muud toidud Erik Enula ja Ken Trahvi kujundatud menüüs on väheste koostisainetega, nii et esile tõusevad puhtad maitsed. Need on mõeldud omavahel jagamiseks. Kõige õigem valik väikesele seltskonnale on Elamus, mis pakub head läbilõiget restorani kõige parematest maitsetest. Kui kõht on täis, aga aega on vaja veeta, siis Pompei joogikaardil on rõõmustavalt palju jooke, mida mujalt väga ei leia.

Kampus

Et saada osa praegustest üle Tartu maitsetest, ei pea palju jalavaeva nägema. Tuleb väljuda Pompei uksest ja astuda sisse kõrvaluksest samas majas. Seal asub Kampus. Pärast Pompeid on see kindlasti koht, kuhu minna kokteilile. Kuid õige Kampuse kogemusese saamiseks tuleb seal süüa nii lõunat kui õhtut.

Kolm täiesti erisugust toidukohta – Uulits, Kauss ja Peakoka Nurk ühes kokteilibaariga – kõik koos moodustavad hästi toimiva terviku. Päeval saab siin süüa kiiresti ja kvaliteetselt. Õhtul seevastu on Peakoka Nurk restoranim restoranidest.

Vahetult enne pandeemiat avatud Kampus pidi oma identiteeti samuti päris pikalt otsima, aga nüüd on see ilusti paika saanud. Tegemist on kõige tartupärasema söögikohaga, kus personali nooruslik avastamisrõõm, tehatahtmine ja hea tuju antakse igale külastajale edasi.

Peakoka Nurga peakokk Anton Kask on töötanud mujal maailmas ja NOA Chef’s Hallis, tema lai silmaring ja kogemustepagas toiduvalmistamisel oli just see, mida Tartu hädasti juurde vajas. Kampus on koht, mille sarnast teist Eestis ei ole.

Fii

Fii on teine hea näide nähtamatult toimunud muutuse kohta. Ken Trahvi peakokaks olemise aegadel oli Fii kindel pretendent Tartu parima restorani kohale. Siis tuli vahepealne aeg, kus restorani identiteet muutus ähmaseks. Nüüd on kätte jõudnud Andrus Saartoki peakokaks olemise aeg ja see Fii, mida mäletame restorani alguse aegadest, on tagasi.

Minimalistliku interjööriga restoranis on toidud taas kõige pilkupüüdvamad kunstiteosed. Roogade maitsed ei jää välimusele alla. Toorainete valik ei ole igav. Muhu lambakeelt on samas menüüs langustiiniga. Kohalikud toorainetest toiduvalmistamine jaapani kokatehnikatega, see on Tartus unikaalne nähtus.

Joogikaardil on kesksel kohal orgaanilised ja biodünaamilised veinid. Märkimisväärselt hea on ka isetehtud Limonn.

TOKO

Aga öelda, et Tartus ei ole üldse midagi silmaga nähtavalt uut, oleks siiski ülekohtune. Siiguri grupp ehitas oma “paadikuuri” Emajõe rannal ümber aastaringseks restoraniks. Tulemus on niisugune, et siin istuks kasvõi  niisama, ilma sööma ja joomata.

Niimoodi siiski kaua vastu ei pea. Teistele inimestele ette kantavad road levitavad hõrgutavat aroomi. Silmaga on näha, et siin serveeritakse Siiguri Tallinna restoranide kõige suuremaid hitte “Tartu kastmes”.

Tartu vääris igati seda, et siin sündinud Tõnise kujundatud maitseid saab lõpuks ka sünnilinnas mekkida. Ise käib ta siin aeg-ajalt eriürituste raames süüa tegemas, aga resideeruv peakokk Klaus Lemmats saab ka omapead  väga hästi hakkama.

TOKO on stiilne täiendus Tartu restoranide peres. Siiguri grupil olid küll palju suuremad plaanid. Olid nad ju tegemas Tartusse restorani, mis oleks kõnetanud kogu maailma. Aga Tartu linn ei olnud veel selleks valmis. Ehk kunagi saab.

Blood Milk Water

Aga üks maailmatasemel asutus siiski Tartusse juba tekkis. Kokteilibaar BMW on ennast tartulikult-tagasihoidlikult ära peitnud keldrisse raehoone kõrval. Aga pole häda, teadjad ikka teavad, kuhu sammud seada!

Regeri Zoo kauatehtud baar sai kaunikene. Baari idee on pakkuda jooke, kus Blood tähendab kuut kokteili, millel kogu kokteilimaailm baseerub. Tehtud on need muidugi autorikokteilidena. Milk on esimene maitse, mida inimsuu tunda saab. Ja Water see, mis on kõige alus.

Ei, baar ei püüa emapiimaga alkoholi segada. Suurem osa kokteilidest on koostatud nii, et need on serveeritavad ka ilma alkoholita. Tellija otustab, kummal moel ta oma jooke soovib.  Kõik BMW kokteilid on autorikokteilid. Visuaalsed efektid ja unikaalsetele maitsele lisaks teevad BMW-st maailmatasemel baari.