Ajakiri

Vanalinna uued maitsed ja kombed. Peet Ruut

22. November 2021

 

See, et Tallinna vanalinn on turistidele ja omadel ei ole sinna asja, on nüüdseks möödanik. Ühelt poolt turiste endiselt ei ole. Teiselt poolt hakkavad uuesti avanema need uksed, mis oma tegevuse lõpetanud söögikohad sulgesid.

Külalislahkus on imeline majandusharu, mille areng võib küll olude sunnil seisatuda, kuid mitte kunagi ei toimu taandarengut. Ikka ainult edasiminek. Hea näide selle kohta on just avatud resto Peet Ruut.

 

Nemad on Peet Ruut: (vasakult) Jaagup Jalakas, Ethel Univer, Martin Männasalu.

 

Samades ruumides varem tegutsenud Aed ei olnud kaugeltki mitte halb restoran. Vastupidi, oli turismilõksustunud vanalinna jaoks liiga hea. Sulgemine oli majanduslik paratamatus, mis tegi omanike meele mõruks. Kuid mitte väga pikaks ajaks. Kui tuli valida, kas omavahel laiali minna, või üheskoos midagi uut proovida, langes nende kiire otsus teise variandi kasuks.

Uue resto tarvis vaadati üle terve rida uusi ruume, kuid ikkagi jäid need vanad, mille iga ruutmeeter oli tuttav. Vaatamata, sellele ei ühenda uut restorani endisega mitte miski peale aadressi. Peet Ruut on resto, mis on kujundatud ja ehitatud omanike endi kätega niisuguseks, kus nad ise tahaksid istuda päevade kaupa. 

 

 

See tähendab, et külastaja suhtes siin ootused puuduvad. Ta võib tulla jooma tassi teed ja keegi ei kirtsuta nina, et tool on hõivatud, kuid kassakapp ei kõlise. Ta võib tulla just niisugusena, nagu ta on. Eelarvamusi Peet Ruudus ei tunnistata.

Aga mida võib külaline oodata? 

Ennekõike seda, et vanas majas tehakse uut asja. Et veinikaardilt joogi valimiseks ei pea olema veiniteadlik, sest siin loeb hoopis meeleolu. Kas jook “särtsakate” valikust, “kerge morss” või hoopis “suure muskliga”?

 

 

Et söök on valmistatud jätkusuutlikult ja ennekõike kohalikest toorainetest. Kuid ei ole ühegi söömisviisi poole kaldu. Pakutakse nii kala, liha kui taimset. Tähtsad on maitsed. Ja neid siin jagub. Kui külalisi on laua taga rohkem, siis on siin kombeks laud erinevaid roogasid täis tellida ning nendel siis üheskoos hea maitsta lasta. Täpselt nii, nagu tehakse kodus.

 

 

Kui Peet Ruutu peaks ilmtingimata mingi olemasoleva restoraniga kõrvutama, siis oleks selle koht rohkem maal kui linnas. Vahest Kolme Sõsara Hõrgutiste kõrval Lüllemäel. Samamoodi lihtne ja aus, aga hoopis teisel moel, on vanalinnas Rado. 

Uusi avamisi on tulemas veel mitu ning juba lähematel päevadel. Nüüd jälle meie omaks saavas vanalinnas võivad turistid, siis kui nad jälle tagasi tulevad, valida söögikohtade vahel selle järgi, kus on palju kohalikke juba ees istumas. 

 

Reserveeri laud

 

Veel

Selgus Eesti parim pitsarestoran

Sügise algusest saadik oleme otsinud Eesti kõige paremat pitsarestorani. Oma hääle sai anda iga pitsasõber. Falstaffi kogukond külastas kokku 22-e pitsarestorani ning andis neile hinde 100-punkti-süsteemis.     Rahvahääletuse tulemused Hääletusel osalesid 976 pitsasõpra. Igaüks neist pidi nimetama kolm erinevat tema meelest kõige paremat pitsarestorani...
Loe edasi

Lahepere villa. Lugu liiga suurtest jalanõudest

Sügise algusest saadik oleme otsinud Eesti kõige paremat pitsarestorani. Oma hääle sai anda iga pitsasõber. Falstaffi kogukond külastas kokku 22-e pitsarestorani ning andis neile hinde 100-punkti-süsteemis.     Rahvahääletuse tulemused Hääletusel osalesid 976 pitsasõpra. Igaüks neist pidi nimetama kolm erinevat tema meelest kõige paremat pitsarestorani...
Loe edasi

VÕIVÕI. Võid ei ole kunagi liiga palju

Sügise algusest saadik oleme otsinud Eesti kõige paremat pitsarestorani. Oma hääle sai anda iga pitsasõber. Falstaffi kogukond külastas kokku 22-e pitsarestorani ning andis neile hinde 100-punkti-süsteemis.     Rahvahääletuse tulemused Hääletusel osalesid 976 pitsasõpra. Igaüks neist pidi nimetama kolm erinevat tema meelest kõige paremat pitsarestorani...
Loe edasi