Ajakiri

Praegusel ajal, kus kõik söögi- ja joogiasutused sõna otseses mõttes janunevad tähelepanu järele ning ilma selleta närtsivad kiiresti, on kosutav kohata vastupidist. Järgnev lugu on baarist, mis tähelepanu pälvimiseks ei tee mitte midagi.

Irina ja Tarass Markinite ning Jaanus Üksiku ja Kristin Kalmu baar Whisper Sister Pärnu maantee alguses Tallinnas asub majas, mille ümber võib mitu tiiru teha ja siis õlgu kehitades lahkuda. Baari selles majas ei ole. Vähemalt nähtavalt mitte.

Tähelepanelikumale uurijale võib aga kõige tähelepandamatu ukse juures silma hakata tilluke silt telefoninumbriga. Kui helistate sellel numbril, siis läheb baari uks lukust lahti. Sopilises keldriruumis on kokteilide nautimiseks kolm erinevat miljööd: baariruum, suur ruum ja väike ruum. Kui ühel õhtul olla ainult ühes ruumis ja teisel õhtul teises, jääb mulje, otsekui oleksid külastanud erinevaid baare.

Kui muidu jagunevad Tallinna joogikohad küllaltki etniliselt – on eestlaste lemmikud, on venelaste kohad ja need, kus kuuleb peamiselt soome keelt –, siis Whisper Sister on “piirideta maailm”. Siia kogunevad iseteadlikud inimesed, kes oskavad ja tahavad elu nautida. Nagu selgub, pakub baar selleks võimalusi lausa leti mõlemal poolel. Selle taga võib kohata Tšehhi noormeest, kes õpib Helsingi Ülikoolis ja nädalavahetustel käib Tallinnas tööl. Klaasid koristab laualt ja peseb puhtaks naine, kes päevasel ajal kuulub Tallinnas asuva rahvusvahelise firma tippjuhtkonda ning kellel on New Yorgis oma väike turundusfirma, mille mõne kliendi nimi paneks moegurmaanid värisema. Aga õhtusel ajal meeldib talle suhelda erinevate inimestega ning selleks pakub suurepärast võimalust… baariabilise koht.

Niisugused inimesed on ka baari omanikud. Jaanus ja Kristin puuduvad pildilt, sest nad said just lapse ja läksid… kaheksaks kuuks mööda maailma rändama. Irina Ja Tarassi Tallinnasse naasemisele eelnesid üldse mitte juhuslikud tööotsad ja tegemised Kopenhaagenis, Londonis ning Sydneys. Töökaaslasteks nimed, mis paneksid söögi- ja joogigurmaanid värisema. Ainult et Whisper Sister ei ole värisemise koht.

“Paljud head asjad ei ole lihtsalt kättesaadavad,” muigavad Irina ja Tarass selle peale, kui öeldakse, et nende baari ei ole lihtne leida. Need, kellel vaja, leiavad üles. Kes ei leia, küllap temal ei olegi vaja.

Whisper Sister on diskreetsuse kehastus. Siin võib baarman’iga õhtu läbi kokteilidest lobiseda. Või siis vastupidi – nendest mitte sõnagi kuulda. Igaühe privaatne meeleolu ja emotsioon jäätakse tema puutumatuks territooriumiks.

Iga järgmine kokteil kutsub esile uue ja varsemast hoopis teistsuguse emotsiooni. Sellel eesmärgil neid kokku segataksegi. Aga purju siin ennast ei jooda, sest puudub jootja. Whisper Sisteri kokteilikaart on ülesehituselt kui restorani menüü eelroogade, pearoogade ja magustoitudega. See, mis parasjagu toimub rahvusvahelises toiduilmas, kajastub ka Whisper Sisteri menüüs. Joome aperitiiviks Filthy Martini, eelroaks Lemon Thyme’i, pearoaks Hygge ja magusroaks Lemon Pie. Kõikide nendest sündinud emotsioonide läbielamiseks kulub 1,5-2 tundi. Aga need emotsioonid jätame Whisper Sisteri klientide privileegina enda teada, sest teie omad saavad niikuinii olema hoopis teistsugused.

Lahkume teadmisega, et siia “õhtusöögile” tuleme veel õige mitu korda. Ja ükskord pühendume kindlasti kokteilide asemel või nende kõrval ka šampanjadele.