Ajakiri

Reserveerin Kontrastis laua interneti teel ning teisipäeva õhtul kell kuus, kohe kui restoran avab uksed, olen kohal. Sarnasused muudkui jätkuvad. Selgub, et Kontrastis on samuti lühike ja pikk maitsmismenüü, esimene koosneb kuuest ja teine kümnest roast. Tõsi küll, kõiki roogasid saab seal soovi korral tellida ka ükshaaval.

Otsustamine ei ole keeruline. Soostun tervitusjoogiks pakutava klaasi šampanjaga ning võtan lühema menüü, koos sommeljee soovitatud jookidega.

Kontrast sobib nime poolest oma asukohta hästi. Grünerlokka on Oslo tormiliselt arenev linnaosa, mis on endise ja uue vahelisistest kontrastidest tulvil. Aga ka restorani miljöö on kontrastne ning tagatippu toidud niisamuti.

Üks asi üllatab. Teisipäeva õhtul on sööjaid restoranis hõredalt. Norra hinnataseme järgi  söökide-jookide väga hea hinna ja kvaliteedi suhe ka ei aita. Vaatamata Tallinnaga võrreldamatule lennuühenduste graafikule, on Oslo Euroopas siiski samamoodi kõrvaline paik. Kuigi toidukultuuri kiht peaks ometi olema ju oluliselt paksem.

Tallinnas tagasi ja laud Ö-s samuti interneti teel sujuvalt reserveeritud. Sööjate arvukus esmaspäeva õhtul on Kontrastiga võrreldav. Tallinnas see muidugi ei üllata. Ilmselt on vaid aja küsimus, kui oma roogasid kõige enam viimistlevad restoranid teevad meil uksed lahti ainult õhtuti ning mitte palju sagedamini, kui neljal päeval nädalas.

Ö just uuenenud menüü ei ole kontrastsetes toonides, vaid juba rõõmsates kevadvärvides. Vana hea tuttav selleriroog karamellvõi ning vadakuga maitseb värskelt, otsekui ei olekski seda varem söönud. Teise pikka aega menüüs püsinud roaga – põdratartariga – on aga täpselt vastupidi. Maitseb just nii, nagu on maitsnud alati, ja see ei häiri mitte karvavõrdki. Kõik ei pea koguaeg olema ikka uus ja uus. Muidugi eeldusel, et maitse on nii hea, et seda sooviks kogeda ikka ja jälle.

Kartul ja vürtsiräim suitsuvõikastmega toob meelde Kontrasti “kartulirisoto” seapekiga, millele anti kontrasti juurde trühvliga. Vana rustikaalne talutoit ülipeenes, ultramoodsas võtmes. Täpselt sama on lugu silgu, kartuli ja leivaga Ö võtmes.

Aga nüüd järgnevad kaks täiesti uut rooga. Rukis ja tatar vadakuvõi ning taluvõiga. Ahven kevadise kapsa ja vetikaga. Ja jälle! Mõlema toidu puhul on selgelt tunnetatav paralleel Kontrastiga  olemas. Rukki ning tatra üllatavad kaaslased on kalamari ning krõbe kalanahk. Täpselt niisamuti nagu austrikaste pani kergitama kulmu Kontrasti seakaela juures. Ahvena ja kapsa paralleel on tehnilist laadi. Norralased valmistasid turska kahel erineval moel ja saavutasid kontrastse tulemuse. Ö kokad on grillinud kapsa pealt süsimustaks, mille tulemusena on saavutanud seest omas mahlas küpsenud kapsale kordumatu maitse ning põlenud kapsa osast on võiga tehtud puljong kastmeks samale roale.

Aldur Soosalu, Oskar Raudsepp, Ranno Paukson ja Martin Meikas on restorani Ö “pikalt omas mahlas valmis küpsetanud”. Täpselt niisamuti, nagu Mikael Svensson oma Kontrasti. Mõlemal restoranil on hämmastavalt palju sarnaseid jooni, kuid samas nad ei kopeeri teineteist mitte milleski.

Tegemist on kõigiti võrdsete restoranidega. Oleks väga vahva, kui nad lähemal ajal ühe kooskokkamise ette võtaksid. Saaks sellest alles õhtusöök!