Eesti köök laskis kodunt jalga

Olgem ausad, seni on Eesti köök käitunud otsekui koduarestis nooruk – mossitab oma toas omaette. Välja sealt ei tule ja suhtlema on tõrges. Aga piisas kõigest sellest, et tuntud restoran Leib ehitati ümber Leeks ja peakoka kulp pisteti Jaapanist Kopenhaageni kaudu Eestisse sattunud koka Hiro Takeda pihku. Ja kohe hakkas juhtuma.

Ega väikese maa väikese köögi uutmoodi välja nägema ja maitsma panemiseks ju palju vaja ei olegi. Piisab kasvõi sellestki, kui omlett küpsetamisel rulliks keerata ning Eestis traditsioonilise kartuli-kurgi-tomati asemel musta seene, yuba ja porruemulsiooniga serveerida. Juba on sündinud siinmail ennekuulmatu ning seninägemata roog.

Kui veiseantrekoodi kõrvale kartulit keetmise, praadimise või püreestamise asemel hoopis marineerida; sibulat pikalt küpsetada ning kõigele sellele lisaks wakame’t pakkuda, tunneb vana Eesti köögi puritaan kõigi oma maitseretseptoritega, et nüüd on see nooruk kodunt hoopis jalga lasknud.

Aga just niisuguseid toitusid Lee köögis praegu tehakse ning juttu sellest, kas Eesti köök on lihtsalt ülekäte läinud või kas niisugust saab enam üldse Eesti köögiks nimetada, räägitakse siin restoranis igal õhtul. Tulge ja öelge ka sõna sekka.