×

Restoran, millest ei räägita

Proovige leida informatsiooni restorani Mon Repos Peakoka Korruse kohta. Te üllatute. Peale kõige vajalikumate faktide te muud suurt ei leiagi. Kas restoran, millest eriti ei räägita, saab üldse praegusel informatsiooni ülekülluse ajal üldse olla hea? Selgub, et saab küll.

Peakoka Korrus on Eesti ühe kõige parema peakoka, Vladislav Djatšuki päralt. Vähese jutuga mees teeb köögis suuri tegusid. See meelitab kliendid kohale. Ju siis on ka nemad peakokale sarnaselt vähese jutuga, sest publiku puudumine ei ole restoranis küll veel silma hakanud. Peakoka Korrusel saab valida kas neljast või kuuest roast koosneva maitsmismenüü vahel. Toidud on omapäraselt nostalgilised (või hoopis melanhoolsed?) ja moodsad ühekorraga.

Mõlemad menüüd algavad metsiku lõhega. See roog tõi Vladislav Djatšukile Bocuse d’Or Euroopa kokavõistlusel Stavangeris kümme aastat tagasi seitsmenda koha. Vaid õrnalt küpsetatud kala serveeritakse suitsuse kupli alt. Kui ettekandja kuplit kergitab, jõuab õige info kala maitsest kohale juba enne kui see on suhu jõudnud. Mon Repose fine dining sünnib läbi kõige uuemate kokatehnikate ning väga pika töö tulemusena. Road on ilmselt liiga keerulised selleks, et tavakülaline oskaks oma kogemust sõnadega väljendada.

Joogipakett koosneb soliidsetest kindlatest valikutest. Sobivusele söökidega etteheiteid teha ei saa, aga keeruliste roogade kõrval jääb nendest veidi liiga lihtne mulje. Sada aastat vana villa on restorani tarbeks väärikalt restaureeritud. Kadrioru park, mis algab otse villa tagant, on Tallinna kõige suurem ja ilusam. Kõik see on mõeldud nautimiseks. Millest siin veel rääkida on?

Eesti Restoranijuht 2019