×
75
Toit: 29/40

Eesti kõige tähtsam toit

Leib on väga julge nimi ühe Eesti restorani jaoks. Leivaga – musta rukkileivaga – on eestlastel oma eriline lugu, see on kogu toidu sünonüüm kõige laiemas tähenduses. Aastaid tagasi alustas restoran suure aiaga majas Tallinna vanalinnas oma tegemisi tasa ja targu. Siis muutus iga aastaga üha enesekindlamaks ning nüüdseks on Leivast saanud lihtsa ausa uue Eesti köögi sünonüüm.

Restoranis süües näeb sageli maameest köögi poole astumas – kartulikott õlal või sibulavõrk käes. Siin jõuab toit talust otse taldrikule mitte ainult jutu sees, vaid ka päriselt. Eesti köögiga restorane on Eestis vähe. Liiga väike on see maa, et siin saaks kasvada midagi niisugust, mis mujal ei kasva. Liiga vähe on eestlasi selleks, et siin teha toitusid, mida keegi teine ei tee.

Uus Eesti köök on toidu valmistamise viis. Erinevalt traditsioonilisest köögist leiab Leivas isetehtud vürtsikilu kõrvalt kurgileeme. Talutomatitele antakse maitset manu leesputkeõliga. Midagi on uutmoodi igas roas. Ainult leib Leiva laual on alati ja kindlalt traditsiooniline. Liiga pühaks peetakse seda siin selleks, et kuidagi teistmoodi valmistama hakata.

Ausa söögi kõrvale soovitab Leib kena valikut isetehtud jooke – õlled, siider, majanapsud – ja on kokku pannud ühe kõige parema veinikaardi Eestis. Viimaselt tasub otsida nende enda imporditud veine, mis on väikeste veinikodade vähene toodang. Näiteks Laherte Fréres Ultratradition Brut biodünaamiline šampanja söögi alustuseks.

Eesti Restoranijuht 2019