Ajakiri

Suvetuur. Juuli

2. juuli 2018

 

JOP Antonius – uus iga kahe kuu tagant

 

 

JOP Antonius on restoran-kameeleon, mis muutub teistsuguseks iga kahe kuu tagant. Kuidas nii?

Kõik toimub soses kunstinäituse vahetamisega resto seintel. Kunsti eksponeerivad paljud teisedki, aga mitte nii silmapaistvalt. Seepärast sünnib restoranis iga uue näitusega uus miljöö.

Kõik, millel silm restoranis peatub, on tehtud käsitööna. Otsast lõpuni. Toolidest-laudadest alates ning toiduga lõpetades. Restoran soovib olla koht elurõõmsatele inimestele, kes kõike, mis elus ette tuleb, võtavad vastu rõõmuga.

Söögid-joogid on JOP Antoniuses isikupärased. Inspiratsiooni nende tegemiseks on ammutatud laiast maailmast. Resto sobib ülikoolilinna suurepäraselt – toob värskeid tuuli Tartu muidu üheülbaliseks kippunud restoranivalikusse.

 

Oma Terrass saigi omaks

 

 

Eelmisel aastal muutus Tartu kesklinn palju hubasemaks, kui otse Emajõe kaldale, kahe silla vahele, ilmusid kolm pop-up-söögi- ja joogikohta. Ajutise väljanägemisega kioskid pakkusid kesisele suvele vaatamata palju meelolukaid hetki ning tõsiselt head sööki ja jooki.

Käesoleva suve ilm on eelnevaga võrreldes palju parem, niisamuti näivad lood olevat sellega, mida Emajõe kallastel pakutakse. Oma Terrass asub vahetult turuhoone kõrval ning sealt suur osa toidukraamist ka pärineb. Eelmise aastaga võrreldes ei ole muutunud toitude nimed, küll aga täiustunud toidud ise.

Siigur Restoranide grupis endale nime teinud tegijad – Joonas Koppeliga eesotsas – on suveks usinasti valmistunud. Kui eelmisel aastal pakuti nende endi sõnade järgi toitudest versioone 1.0, siis sellel suvel kindlasti 3.0.

Toitude tuunimine on ennast õigustanud. Kioski ümber on “täismaja” kaks korda päevas – lõunatundidel ning kella 7 paiku õhtul. Leidub neid, kes ei pea paljuks iga päev Oma Terrassil keha kinnitada. Oma Terrass on kiiresti nii omaseks saanud, et oleks tõsiselt kahju, kui seda, Väikest Vinet ja Väikest Kuubat ühel suvel järsku enam ei olekski.