Ajakiri

Kalamajakas näitaks teed küll. Aga kas meist on seda mööda kõndijaid?

14. juuni 2017

Rõõmustame uue Balti jaama turu üle Tallinnas, aga kuidagi tähelepanuta on jäänud, et Pärnu uus turg sai valmis isegi varem. Muidugi ei ole see nii suur, kui Tallinna oma, aga uuel tasemel kala- ja lihavalikut pakub ikkagi.

Pärnu turul on meie kaasaegses toiduloos oluline osa. Siin sündis Kalamajakas, mis suutis muuta absurdset olukorda, kus kohaliku kala ostsid üles välismaised hulgimüüjad, viisid selle oma kodumaale ning müüsid sealt tagasi meie oma restoranidele.

Kalamajakas hakkas siinseid kalasid otse kaluritelt restoranidele toimetama ning eksootilisi mereande mujalt Eestisse sisse tooma. See osutus edukaks tegevuseks.

Ja teenäitamine hakkas Kalamajakale meeldima. Järgmisena võtsid nad enda majandada turu puhveti ning tegid sellest lühikese ajaga kultusliku staatuse saavutanud tillukese kalaresto. Kui keegi ennast sotsiaalmeedias piisavalt sagedasti Pärnus mereande söömas ei eksponeerinud… Ei olnud teda teiste toidufanaatikute poolt vaadatuna olemaski.

Järgnes julge samm Tallinna veerel – Tabasalu Gurmee Garaažis avati kalakauplus ja Pärnu restost juba hoopis šikim FAO 27. Niisugusel tasemel mereanniroogasid nagu seal pakuti – ja veel nii atraktiivsete hindadega – vist niipea enam ei saa.

Kalapood on Tabasalus edasi, FAOd aga enam mitte, sest selle olemasolu.. Ei pandud tähele?! FAO 27 osutus söögikohaks, mis oli väikese Eesti jaoks liiga hea.

Mis jutt see siis nüüd on? On olemas veel mõni näide niisuguse “liiga hea” kohta? Paraku on – Meat Marketi kokteilibaari esimene versioon Tartus. Ja kui vähegi süveneda, leiab niisuguseid näiteid küll ja veel. Siinkohal käib jutt vaid viimasest kahest.

Ühelt poolt hädaldame, et söögikohad pakuvad liiga palju sarnaseid toite. Teiselt poolt keeldume ise midagi muud söömast. Ja siis lõpuks saamegi täpselt seda, mida tahame.

Restorani poolt tuleb Eestis väikese, kuid erilise asja suuremaks arendamisega olla väga ettevaatlik. Aga kui jälle liiga palju pakutakse seda, mida “kõik tahavad”, kaotakse lõpuks ikkagi teiste vahele halli massi sisse ära.

Kalamajakas teeb nüüd Pärnus oma teist tulemist ja on nii kaupluse kui söögikohana suurem kui kunagi varem. Ja pakatab optimismist – turu ümberehitusega kaasnenud “paastuaeg” on mõjunud hästi ning poest ostetakse mereande varasemaga võrreldes hoopis enam. Kui praegust seisu võrrelda esimese tulemise algusaegadega, on edasiminek toimunud otsekui muinasjutu seitsme penikoorma saabastega.

Resto köögis pingutab uus, verinoor ja tahtmist täis peakokk. Värske kala läheb ikka letist otse kööki ning sealt kärmelt edasi taldrikule. Toidud on nüüd lihtsamad, kui olid eelmise peakoka ajal. Uue pakkumisega ollakse varasemast oluliselt vaoshoitumad.

Kuningas klient saab soovi korral kalarestost ikka pisut lihatoitu ja taimetoitu ka. Aga kui tema hing juhtub jälle ihkama seda vaheldust, mida pakkusid restorani eelmine versioon või FAO 27, siis saab ju lennata Stockholmi, Berliini või Barcelonasse. Ikka täpselt nii nagu ise soovib!