Ajakiri

Küülikute elust erinevatel aegadel

18. mai 2017

Haapsalu on tore väikelinn. Suvel on seal uskumatult mõnus aega veeta – aeg seisab ning kiiret ei ole mitte kusagile. Muude aastaaegade Haapsalust ei teata väljaspool seda väikelinna suurt midagi. Otsekui ei viikski sinna mitte ükski tee.

Aga elu läheb muutkui edasi ning toob endaga kaasa muutused. See talv oligi Haapsalus pisut teistsugune. Restoran Kärme Küülik oli aasta läbi avatud ning tee sinna leiti üles nii lähemalt kui kaugemalt. Saadi aru, et vähemalt nädalalõputi on Haapsalu ühtemoodi tore koht. Ilmast ning aastaajast sõltumata.

Haapsalu teevad eriliseks kaks asja – siit leiab väga isikupäraseid külaliskortereid ning vähemalt kahes kohas saab hoopis teistmoodi süüa, kui mujal Eestis. Üks nendest kahest on restoran Kärme Küülik.

Kohe uksest sisse astudes haarab kodune tunne külalise enda embusesse, ega lase teda lahti enne, kui ta on tagasi oma kodus. See ei ole sõnakõlks. Nii on. Kodutunde loovad kiviahi, kus on alati tuli all, pererahvas (nad on enamasti ise kohal ning võõrustavad kõiki nagu isiklikke külalisi) ning hea vein.

Harva tekib restoranis käies tunne, otsekui oleks tegemist koduse söögitoaga, kus lihtsalt on palju laudasid. Kärmes Küülikus tekib see tunne alati. Kuidas muudmoodi saakski, sest Kärmes Küülikus kaetakse laud alati kodusel moel. Erinevad eelroad tuuakse lauda vaagnatel kõigi vahel jagamiseks.

Esimesena saabub lauale alati ahjusoe focaccia. See jääb käeulatusse kogu söögi ajaks ning otsalõppemise korral tuuakse kohe juurde. Seesama focaccia oma vastupandamatu maitsega ongi magnet, mis Kärmesse Küülikusse ikka ja jälle tagasi tõmbab.

Toidud on siin lihtsad, kuid igal roal on siiski vähemalt üks eristuv nüanss. Näiteks tavalise rohelise salati juurde kuulub isekeedetud õunasiirup. Niisugune, mida 20 liitrist õunamahlast saab 200 grammi. Kas maitse tuli juba keelele? Muidugi tuli!

 
Eesti keeles laud kui äke sünnib roogadest, mida menüüs kutsutakse leivamääreteks/kapiandiks ning isuergutajateks. Külmad metssea- ja kodusealihalõigud, küülikumaksapasteet ja sealihaterriin, kõrvitsamoos, kilukaste, õunasiirup… Uskuge või mitte – kui see kõik on lauas, siis olete tellinud kõigest kaks rooga isuergutajate seast.

Isu erutub sellest kõigest nii tugevasti, et põhiroogadeni söögikaardil tihti välja ei jõutagi. Hoidke ennast ometi tagasi! Küülik kneedlitega ning veisefilee nuumpardimaksa, erinevate kõrvitsate ning trühvliõliga on niisugused, mida kindlasti proovima peab.

Aga magustoidud? Ärme nendest tõepoolest seekord räägi…

Vot niisugune koht on Kärme Küülik. Kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Ja rohkem põhjuseid Haapsallu minekuks otsima ei peagi.