Ajakiri

Restoran Goodwin ja pika ea saladus

10. aprill 2017

Jaanuaris tutvustasime Eesti kõige uuemat liharestorani MEAT ja rõõmustasime, et nemad koos mõned kuud varem avatud restoraiga Pull, on viinud liharestoranid  Eestis uuele tasemele. Täpselt nii ongi, aga see ei ole kogu tõde.

Restoranivaldkond areneb kiiresti ja on saanud kuidagi iseensestmõistetavaks, et kõik uus on hea. Enamasti nii ongi, aga juba olemasolev hea ei maksa seepärast ära unustada, või maha kanda. Käesoleval kevadel saab kaheksa(!) aastaseks  Goodwin Steak House. Restoran on olnud ühesugune avamisest saadik ning täitsa kindlasti just niisuguseks jääbki.

Goodwin on Ameerika-stiilis klassikaline liharestoran. Siin kummardatakse liha ja ei midagi muud. Täpsemalt öeldes väga kvaliteetset marmorjat veiseliha, mis saadakse loomade viljaga nuumamise läbi mõned kuud enne nende elupäevade lõppu.

Pronksist pulliga restorani ees meeldib möödujatel pulli teha. Kui aga pärast pulli tegemist trepist üles ning restoranikuksest sisse astuda, tabab ehmatus. Otse ukse vastas asuv administraatorilaud tekitab kuidagi väga ametliku tunde, vaatamata sellele, et daam laua taga lahkelt naeratab.

Tegelikult, alguse kerge ametlikkus või isegi väike distantsi pidamine, on klassikalise liharestorani puhul asja eest. Toidumood ja arusaamad tervislikkusest liiguvad oma radasid pidi. Ja need rajad lähevad aeg-ajalt risti lihakummardajate kindlalt sissetallatud teega. Tõekspidamiste ning maitse üle ei vaevuta juba ammu enam vaidlema, ikka hakatakse kohe kaklema.

Nendele, kes iseenda ega teistega võitlema ei hakka, on Goodwinis sõbralik õhkkond ning (liha)asjatundlik teenindus tagatud. Oma lihatüki saab igaüks kelneri toodud kandikult ise välja valida. Küpsusaste ning sobilikud lisandid liha juurde on teenindajaga nõupidamise koht.

Goodwinis süüakse ära iga kuu terve tonn(!) kvaliteetliha. Selle hankimisega tegeleb üks täisajaga töötaja. Selgub, et niisugustes kogustes niisuguse kvaliteediga liha toomisega Eestisse jäävad kohalikud hulgimüüjad jänni. 

Lihausku restoran kedagi pöörata ei ürita ja kaks steiki ühe hinnaga pakkumisi ei tee. Ameerikast ja Austraaliast hangitav liha on liiga hinnaline selleks, et siin saaks olla lihasõltlaste kasvulava. Ilmselt on Goodwin ainus restoran Eestis, mis pakub ka maailma kõige kallimat veiseliha. 200 grammi Kobe veiseliha küpsetatakse valmis 79 euro eest.

Klassikalised restoranid vaaguvad praegu hinge, aga Goodwini majanduslikul tervisel pole kõrgele eale vaatamata häda midagi. Hoopis vastupidi, neil on kaks sama nime ning kontseptsiooniga restorani veel. Mõlemad Soomes.

Goodwin on jäänud püsima ennekõike seetõttu, et ajab järjekindlat oma rida. Üha uuenevad köögitehnikad ja muutuvad toidumoed, klientide kapriisid ja kõige viimased dieedid restorani nende valitud teelt kõrvale ei kalluta.

Päevast päeva, kuust kuusse ja aastast aastasse teevad nad vaid kahte asja. Hangivad kõige paremat liha. Ja ei keera seda köögis vussi. Ääretult lihtne pikaealisuse saladus, kas pole?