Ajakiri

TRÜHVEL TORDI PEAL

19. jaanuar 2017

Kui Telliskivi keskust kujutada ette ühe suure tordina, siis oleks restoran Trühvel kirsiks sellel tordil, ehk kõige “restoranim” söögikoht. Niisugune on Trühvli ambitsioon. Hinna- ja sisekujundusega on see kindlasti saavutatud, aga sööjate nimel käib Telliskivis võistlus iga päev. Just nimelt võistlus ja mitte võitlus, sest konkureerivaid söögikohti ühendab kõigepealt huvi, et söödaks Telliskivis ja mitte mujal. Kui aga inimene on juba kohal, siis tuleb tal langetada päris keeruline otsus, missuguses kohas einestada. Iga söögikoha oma nägu ja tegu peavad siis otsustamisele kaasa aitama.

Söögikohti on Telliskivis juba nii arvukalt, et pole mõtet rääkida, kuidas siinsed söögikohad restoraniturul käituvad. Telliskivi ongi turg. Minivariandina. Lõuna ajal on tühja kõhuga inimeselsellel sellel turul lai valikuvõimalus. Raha ei ole tähtis, sest otseselt rohkem ei pea ja vähem ei saa kulutada mitte üheski Telliskivi kohas. Otsustavaks saab siis iga konkreetne pakkumine ning söögikoha miljöö ja imago.

Imago on Trühvlil teistest esinduslikum. Lisaks eristub Trühvel nii päeval kui õhtul veel kahe asja poolest. Need on… kohv ja leib. Päeval pakutakse Trühvlis söögi lõpetsuseks tasuta päevakohvi.

Aga alustame leivast, see ju kantakse lauale enamasti kõige esimesena. Lisaks on sellest kujunenud hea restorani visiitkaart. Vist juba iga endast lugupidav restoran küpsetab oma leiva ise. Trühvli leib oleks ilmselt restoranileibade seas esimeste hulgas, kui keegi niisugust võistlust korraldaks. Rustikaalne, et mitte öelda robustne, pekileib on otsekui vanas suitsutares tehtud. Vastandub väljanägemiselt restorani taotlusele, kuid maitseb südameidvõitvalt. Õhtusöögi alguseks serveeritav amuse (kilu määre forellimarja ja õrnsoolakurgiga) toob seejärel sööja kenasti peene restorani taotluste juurde tagasi.

.
Trühvli peakokal Silver Teeäärel on unistuste tingimused. Tal saab lasta oma ideedel vabalt lennata. Takistusi selleks ei tehta. Seepärast võib Trühvli kööki nimetada Silveri autoriköögiks, kus ta enda sõnul: valmistab tuntud lemmiktoitusid tundmatus koosluses.

Surf ja Turf on niisuguses tõlgenduses rebitud sealiha hiidkrevettidega, millele lisaks on taldrikul veel krõbetaigen, küüslaugu aioli ja mädarõigas. Toit on taldrikule paigutatud väga moodsalt. Silveri autorikokandusele näib olevat omane koostisainete rohkus, kus erinevad maitsed üksteisega julgelt konkureerivad..

Pearoog – vasika antrekoot röstitud porgandite, suitsuse kaalikakreemi, mädarõika ja kappari-veinikastmega kinnitab eelroa kohta öeldut. Kokk otsekui tahaks ühe roaga demonstreerida oma paljusid erinevaid oskuseid. Põhjamaise minimalismiga siin kindlasti tegemist ei ole, aga kui kõik restoranid pakuksid roogasid ühes stiilis, siis oleks ikka väga igav.

Väga aeglaselt süües ning igat toidutera eraldi maitstes sünnib lõpuks siiski harmoonia. Toorained on hoolikalt valitud ning kokatehnikad laitmatult teostatud. Kui meie restoranid tahavad oma oskuseid näidata, siis saavad nad sellega päris hästi hakkama. Kas nad tahavad iga päev ja iga toiduga, see on teine teema.

.
Nagu eespool sai mainitud, eristub Trühvel teistest restoranidest oma leivaga ja veel kohvipakkumise poolest. See viimane annab tegelikult silmad ette suuremale osale Eesti kohvikutest. Kuid kõige parema kohvi pakkumiseks on tekkinud kohvibaarid ja kunagised kohvikud on nüüd pigem restod. Seega, imestada ei ole siin midagi.

Trühvlil on oma kohvi röstimise masin ja ka oma kohvi kaubamärk – Brick. Brick on praegu vist kõige kallima hinnaga kohv, mida Eestis röstitakse ja on seda hinda ka igati väärt. Omaröstitud kohvi valmistatakse restoranis erinevate meetoditega, serveeritakse erinevatel temperatuuridel ja enamasti veiniklaasist. Igal magustoidu juurde on menüüs barista soovitatud kohv. Kui kohvi vastu vähegi huvi tunda, siis pakub barista Märten Kuusemets (aga kindlasti ka kõik teised baristad, sest neid on Trühvlis mitu) veel erinevat rösti või samast röstist erineva meetodiga valmistatud kohvi võrdlemiseks.

See on küll natuke kummaline soovitus, aga minge trühvlisse kohvi jooma ja magustoitu sööma, siis on eriline elamus garanteeritud..

Ja veel üks trump on Trühvlil varuks. Peale kohvi on ka teiste jookide pakkumine Trühvlis Eesti keskmisest tasemest tublisti parem. Küsige kindlasti joogisoovitust toidu kõrvale, aga söögikorra lõpetuseks nõudke mõnda nende omavalmistatud napsi. Trühvli teenindusjuht Mirkko Lumiste on oma põhitöö kõrvalt vist Eesti üks andekamaid napsimeistreid.

Kokkuvõtteks. Trühvel annab Telliskivi “kõige restoranima” söögikoha mõõdu välja küll. Aga selle mõistmiseks tuleb võtta aega ja süveneda. Kui paljud seda teevad, on iseasi. Järjest vähem saab usaldada seda, mida keegi teine räägib või kusagil kirjutab. Ainult isiklik kogemus on see, mis loeb.